/nginx/o/2008/10/02/78952t1h7fd5.jpg)
Eesti sai esimese jahinduse arengukava, mille kohaselt jätab riik sõraliste küttimisarvukuse jahimeeste seltside määrata.
Jahimehed hakkavad ise kütitavate sõraliste arvu määrama
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
2. oktoober 2008, 12:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lähtusime kava koostamisel põhimõttest, et riigile peaks jääma eelkõige jahinduspoliitika kujundamise ja järelevalve osa,» teatas keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Egon Niittee pressiesindaja vahendusel.
Näiteks loobub riik sõraliste küttimismahu määramisest ning sellega hakkavad tegelema jahimeeste seltsid.
«See on ka mujal, näiteks Skandinaavias nii ning ka täna teevad jahimeeste seltsid sisuliselt selle töö ise ära,» selgitas ta Postimees.ee'le.
Niittee sõnul saavad jahimehed selle tööga hästi hakkama ning sõraliste asurkondadel läheb hästi. Kui kütitavate põtrade, hirvede, metskitsede, metssigade arvu määramise jätab riik jahimeeste hooleks, siis kiskjate arvukuse üle säilib riiklik kontroll.
Veel jääb riigi ülesandeks ulukiasurkondade jälgimiseks ja ohjamiseks vajaliku seire korraldamine ning teadustegevuse arendamine eesmärgiga koguda jahinduslike otsuste langetamiseks vajalikku teavet.
Jahinduse jätkusuutlikkuse huvides tuleb teha muudatusi nii õigusaktides kui ka organisatsioonides, et täpsustada jahimeeste ja maaomanike suhteid. Näiteks tuleb anda maaomanikele senisest paremad võimalused jahinduses osalemiseks. Kavas on ka tõhustada meetmeid ulukite tekitatud suuremate kahjustuste vältimiseks.
Praegu on Eestis 310 jahipiirkonda, kus jahipidamise kasutusõigusluba antakse 10 aastaks. Arengukava koostajad soovisid säilitada väljakujunenud suuri piirkondi ja jahindusorganisatsioonidele pikaajaliste jahipiirkonna kasutusõiguse lubade andmist.