Möödub 50 aastat USA esimesest massitulistamisest

Martin Kutti
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politseiauto Pulse'i ööklubi juures, kus toimus juunis USA ohvriterohkeim massitulistamine.
Politseiauto Pulse'i ööklubi juures, kus toimus juunis USA ohvriterohkeim massitulistamine. Foto: PA/Scanpix

Massitapmisi toimus juba möödunud sajandi alguses, kui majanduskitsikuses vaevlevad pereisad võtsid elu oma perelt ja seejärel endalt. Tänapäeval on tulistajate motiiv ühiskonnale oma probleemide eest kätte maksta.

1966. aasta augusti esimese päeva esimestel tundidel tappis endine USA merejalaväe täpsuslaskur Charles Whitman noahoopidega oma ema ja abikaasa. Ligikaudu 12 tundi hiljem alustas Whitman Texase ülikooli kellatornist tulistades tapatööd, mille tagajärjel hukkus veel 16 inimest. See traagiline intsident on läinud ajalukku USA esimese massitulistamisena. 

Floridas sündinud ja kasvanud Whitman olevat lapsena olnud viisakas ja intelligentne noormees, kes ärritus väga harva. Samas on teada, et Whitman kannatas lapsepõlves füüsilise ja vaimse vägivalla all, mille põhjustaja oli tema isa. Just noormehe isa oli see, kellelt poiss päris juba noores eas huvi relvade vastu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles