Kaitseväe kaplanid asetasid täna hommikul pärjad Ida-Virumaal asuvale Sinimägede memoriaalile ja langenud punaarmeelaste mälestustähisele Teise maailmasõja lahingutes langenute ja kannatanute mälestuseks.
Kaitseväe kaplanid mälestasid Eesti ohvriterohkema lahingu ohvreid (3)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
30. juuli 2016, 10:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nende pärgadega mälestame kõiki Sinimägedes hukkunud sõdureid, kes on ilma jäänud kõige kallimast, mida inimene võib omada - oma elust. Mälestame neid, kes on ilma jäänud oma kodudest, peredest, tulevikust ning on olnud sunnitud ringi rändama võõrail mail,» ütles kaplan kapten Ott Aro.
Pärgadega peetakse meeles kõiki Sinimägedes langenud sõjamehi sõltumata poolest, kus nad sõdisid. Samuti mälestati lahingute tõttu surma saanud ja kannatanud tsiviilelanikke.
25. juulist 12. augustini 1944 Sinimägedes Punaarmee ja Saksa vägede vahel peetud Sinimägede lahing on teadaolevalt kõige ohvriterohkem lahing Eesti pinnal. Sinimägedes langenute täpne arv on teadmata, kuid arvatakse, et ainuüksi eestlasi langes Sinimägedes umbes 2500. Lahingud tõid kaasa hävingu kogu piirkonnale.
Eesti rahvas kannatas II maailmasõjas sarnaselt teiste Euroopa rahvastega nii Nõukogude Liidu kui ka natsionaalsotsialistliku Saksamaa kuritegelike režiimide okupatsiooni all ja võitles nende mõlema vastu. Eesti Vabariik on mõlema Eestit okupeerinud totalitaarse režiimi ja nende käsilaste inimsusvastased kuriteod korduvalt hukka mõistnud.