R, 30.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Küla võitleb kuninga ja rändrahnu abil Via Baltica vastu

Madis Filippov
Küla võitleb kuninga ja rändrahnu abil Via Baltica vastu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Repro

Raplamaa Põlli küla elanikud ei soovi, et nende küla Via Baltica tee-ehitusega kaheks lõigataks, mistõttu toodi mängu selgeltnägija, müstiline saaga varblastega kõnelevast Rootsi kuningast ning tema oletatav hauakoht ühe rändrahnu all.

«Koolma talu maal on avastatud umbes 2,5 meetrit kõrge künka otsas augus asuv rändrahn, mis võib olla 4.–5. sajandil elanud, Ynglingite saaga järgi Varbolat rünnanud ja seal surma saanud Rootsi kuninga Dagri hauakurgaani tähis,» teatas Põlli külast pärit Riina Blauhut muinsuskaitseametisse laekunud kirjas uuest leiust.

«Samas kohas rändrahnu all võib asuda kuningas Dagri varisenud puukamberhaud,» leidis juristina töötav Blauhut, kes on kodukoha ajalugu uurinud juba 1999. aastast. Ta on veendunud, et just Põlli metsades puhkab mütoloogilise Rootsi kuninga Dyggvi poeg Dagr, kes legendi järgi mõistis koguni varblaste keelt.

Nimelt olevat kuningas Blauhuti andmetel hukkunud umbes 400. aasta paiku Varbola linnust rünnates. Tuleb ära märkida, et Rootsi allikate andmetel sai mütoloogiline kuningas Dagr Spaka surma Taanis ja elas millalgi 2.–3. sajandil.

Kuna arheoloogid arvavad, et Dagri hauda tegelikult Eestis ei ole, pöördus Blauhut selgeltnägija poole. Viimane viis otsija üllatuslikul kombel tavalisele metsalagendikule. Järeldus – seal kuningas suri. Enam ei läinud kaua, kuni leiti ka arvatav hauakoht – rändrahn, mille all oletatav matusekamber.

«On ka variant, et ta üldse ei maetud sinna, aga tol ajal lihtsalt ei veetud laipasid laiali,» lausus Blauhut, kes on veendunud, et piirkonnas on teisigi lahingupaiku.

Kui väärtuslik on piirkond ja kus on tõde, pole teada. Kuid põhjus, miks teema päevakorda kerkis, on suhteliselt pragmaatiline. Nimelt jookseb rändrahnu ja külamajade lähedalt läbi üks võimalikest Via Baltica trassidest. «Asi läks minu jaoks eriti kriitiliseks, sest oletatav trass lõikab ajaloolise Põlli küla pooleks,» rääkis Blauhut. Tema sõnul on paljud külaelanikud selle vastu. «Minu onutütar ehitab sinna praegu maja ja sellest tuleks tee 100–200 meetri kaugusele,» tõdes Blauhut.

Ka külaelanik Andres Aasa tunnistas, et rahn on kaitsmist väärt mitmel põhjusel, kuid üks teema tõstatamise põhjustest olevat Via Baltica. «Kaardi järgi läheks tee sealt üpris lähedalt mööda,» märkis ta. «See on ajalooline koht.»

«Kuna kirjale olid juurde pandud ka fotod ja dokumenteeritud jutt, siis me ei oska öelda, kui tõsi see on. On see muistend või midagi muud,» kehitas Märjamaa vallavanem Eero Plamus õlgu. Nii saatiski Plamus valda laekunud kirja muinsuskaitseametisse edasi.

«Me pole ise saanud rahnu vaatamas käia, kuna praegu on liiga palju lund ja ega muinsuskaitsjadki praegu saa,» rääkis vallavanem, kes pakkus samuti, et teema on üleval osaliselt Via Baltica pärast.

«Kuna see on Põlli metsades ja üks trassivariantidest oli sealt läbi planeeritud, siis julgen väita, et kasutati kõiki meetodeid,» rääkis Plamus. Ent kui oleks veidi oodatud, poleks isegi pidanud. Nimelt tegi Märjamaa volikogu 18. jaanuaril otsuse, et trass sealt läbi ei lähe. «Pinge peaks olema maha võetud,» arvas Plamus, kuna tõenäoliselt valla arvamusega arvestatakse.

Muinsuskaitseameti avalike ja välissuhete nõunik Mailis Meesak kinnitas, et amet sai 25. jaanuaril Märjamaa vallavalitsuselt kirja, milles küsitakse nende seisukohta Põlli küla suure rändrahnu ja selle ümbruse muinsuskaitse ja looduskaitse alla võtmise asjus.

«Muinsuskaitseamet menetleb mälestiseks tunnistamise taotlust, tellides arheoloogilise hinnangu,» tutvustas ta ameti edasist tegevust.

Rändrahnud

•    Puude kõrval moodustavad teise suure rühma kaitstavatest looduse üksikobjektidest rändrahnud ja kivikülvid.

•    Neid on 359 objekti, mis moodustab 30 protsenti kõikidest Eesti kaitstavatest looduse üksikobjektidest.

•    Kolm suurimat Eesti kaitsealust kivi on Ehalkivi Viru-Nigula vallas (maapealne maht 930 m³, ümbermõõt 49,6 m), Muuga kabelikivi (728 m³, 58 m) ja Majakivi Kuu­salu vallas (584 m³, 40,9 m).

•    Kaitsealuseid rändrahne, mille ümbermõõt küündib 20 meetrini, on Eestis 130 ringis.

Allikas: Keskkonnateabekeskus

Märksõnad
Tagasi üles