Uues seaduses defineeritakse biojäätmed

Prügikastid.

FOTO: Urmas Luik

Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusele jäätmeseaduse muudatuste eelnõu, milles defineeritakse esmakordselt biojäätmed.

Eelnõu järgi on biojäätmed biolagunevad jäätmed nagu aia- ja haljastujäätmed, kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed, toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmetega.

Biojäätmete hulka ei kuulu aga sellised biolagunevad jäätmed nagu põllumajandusjäägid, reoveesetted, naturaalse tekstiili, töödeldud puidu, paberi- ja papijäätmed.

Praeguses seaduses on defineeritud vaid biolagunevad jäätmed – need on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.

Europarlamendi viimases jäätmedirektiivis rõhutatakse muuhulgas biojäätmete liigiti kogumise tähtsust, et vähendada prügilatesse ladestatud jäätmetest tekkivate kasvuhoonegaaside heiteid. «Keskkonna jaoks on prügilasse ladestatud biojäätmed kahjulikud, sest nendest anaeroobsetes protsessides tekkiv metaan on oluliselt kahjulikuma toimega kasvuhoonegaas kui orgaanilise aine aeroobsel lagunemisel tekkiv süsinikdioksiid,» märgitakse eelnõu seletuskirjas.

Direktiivi järgi peavad riigid innustama inimesi biojäätmeid liigiti koguma, biojäätmeid kompostima ja anaeroobselt kääritama, samuti aitama kaasa biojäätmetest valmistatud keskkonnahoidlike materjalide kasutamisele.
 

Tagasi üles