Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Peeter Langovitsi tagasivaade: ESTO 96 – eestlaste kojutulekupäevad (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Kodueestlasena sain osaleda 1992. aastal New Yorgis ESTO 92 ning Stockholmis ja Tallinnas ESTO 96 üritustel, neid jäädvustada ja suhelda paljude väliseestlastega. Selle ajaga oli Eesti ja maailm meie ümber märgatavalt muutunud.

ESTO 96 patroon Lennart Meri rõhutas oma pöördumises estolaste poole: «Raudse eesriide aeg on nüüd möödes. Täna tervitab ESTO 96 ettevõtmisi Eestis ja Rootsis iseseisev Eesti Vabariik. Mul on hea meel, et pärast pikki rännuaastaid on ESTO tagasi koju jõudnud. Kuid selles muutuvas ja ohtlikus maailmas vajab Eesti Vabariik teie tarmukat kaasalöömist ka edaspidi, ehkki muutunud ja ajakohasel viisil.»

Ligi 25 aastat aitasid need päevad paguluses eesti kultuuripärandit elavana hoida. Rootsi saabus väliseestlasi USAst, Kanadast, Lääne-Euroopast ja Austraaliast. Kaugeimad külalised tulid Uus-Meremaalt, esimest korda ka üle 30 idaeestlase Siberist, Lätist, Peterburist, Moskvast, Kasahstanist ja Ukrainast. VII ülemaailmsed Eesti kultuuripäevad avati 4. augustil 1996 Stockholmi Linnamajas. Vastuvõtule järgnenud pidulikul avatseremooonial maja siseõuel pidas 1200 estolasele tervituskõne vaheldumisi eesti ja inglise keeles Eesti Vabariigi president Lennart Meri. Neljal üritusterohkel päeval olid kesksel kohal kultuur ja kaubandusmess. Toimusid traditsiooniline rahvuskongrsss, sõduriõhtu ning sümpoosion «Läänemeri ja ta keskkond». Meelde jäid kaubandusmessi külastanud Lennart Meri poolt seal maakaardil Tallinna õige asukoha fikseerimine, kohtumised ning legendaarsete Kanada ja Rootsi võimlemisrühmade esinemised.

7. augusti õhtul asuti valgel laeval sümboolsele reisile üle Läänemere, et kodumaa pinnal pidustustega jätkata. Avaras Silja Symphony aatriumis hiliste tundideni kestnud merepeoga läksid kaasa ka Helsingisse sõitvad tavareisijad. Lõõtsameeste ja Ülem-Suetuki eesti külast pärit väsimatu puhkpilliorkestri, mida juhatas Ernst Lell ja mille noorim liige oli 12-aastane, mängulust tõi rahva tantsupõrandale ja pani ka kaasa laulma.

Äratus oli varakult. Tallinna laht oli sel tuulevaiksel hommikul peegelsile. Kui hakkas paistma linnasiluett, olid purjekal Kalev ja sõjalaeval Sulev saabujaid tervitamas meeskoor kodueestlastega. Olin väliseestlastega laevatekil ja neid tundeid, mis siis valitsesid, on raske kirjeldada. Järgnev kohtumisrõõm sadamas oli ilmselt ESTO üks meeldejäävamaid hetki. Tallinnas süüdati ESTO 96 peotuli 8. augustil Raekoja platsil. 10. augustil liikus peotuli sealt kaarikul lauluväljakule. Ühine laulu- ja tantsupidu, millel osalejaid 15 riigist, kulmineerus suure rahvapeoga. Neljale sündmusrohkele päevale Tallinnas järgnesid pidustused maakondades.

ESTO 96 Peakomitee esimehe Sven Hansoni sõnul kujunes see ESTO eestlaste kojutulekupäevadeks.

Tagasi üles