Tänavune perseiidide tähesadu tõotab tulla vaatemänguline

Perseiidide meteoorivool.

FOTO: Meelis Meilbaum

Tartu Observatooriumi vanemteaduri Laurits Leedjärve sõnul võib tunnis näha ligi 200 perseiidi. See aga omakorda tähendab kahte kuni kolme meteoori minutis.

Vanemteaduri sõnul näib, et perseiidide hulgas esineb 12-aastane periood, mille põhjustab nende allikaks oleva Swift-Tuttle'i komeedi orbitaalse perioodi resonants Jupiteri omaga. Iga 12 aasta tagant Jupiter justkui saadaks Maa poole rohkem komeedist pärit "prügi". "Eelmised sellised juhused olid aastatel 1992 ja 2004, nii et..“ tõdes Leedjärv.

Perseiidide meteoorivool kestab tavaliselt kuu aega, tänavu umbes 17. juulist kuni 24. augustini. Kõige tihedam aeg jääb tavaliselt siiski ühe-kahe päeva sisse. Tähesaju tippaeg jääb 12. augusti hommikupoolikusse, sest siis on meie poolkeral valge. Pilk tasub taeva poole suunata juba 11. augusti keskööl. Intensiivne perseiidide meteoorivool kestab 13. augustini.

Kuu vaatlemist ei sega
Perseiidide meteoorivoolu nägemiseks on oluline vaba horisont ja pime taevas. „Kui esimest annab vaatluskoha valikuga natuke sättida, siis Kuust tingitud taeva heleduse vastu ei aita ka linnavalgusest kaugele minek,“ selgitas Leedjärv. Tänavu aga ei tohiks kuu liialt muret tekitada. Kuigi Kuu on perseiidisaju ajal esimeses veerandis, siis loojub ta 11. ja 12. augustil juba kesköö paiku. Sel ajal algab ka parim aeg meteooride vaatlemiseks. 

Neil, kel plaanis näha rohkem kui paari-kolme heledat meteoori, oleks mõistlik kaasa krabada ka lamamistool. „Püstiasendis taevasse vaadates jääb kael õige ruttu kangeks,“ tõdes Leedjärv. Suveajale vaatamata ei teeks vanemteaduri sõnul paha ka meelepärane soe jook ning väike toidumoon.

Swift-Tuttle’i komeet, millest ennist juttu oli on kogu „tähesaju“ põhjuseks. Komeet tiirleb päikese ümber piklikul orbiidil 133-aastase perioodiga. Viimati oli ta Päikesele lähimas asendis ehk periheelis 1992. aastal, selgitas vanemteadur. Komeet jätab endast taha tolmujälje, millest maakera oma teekonnal ümber Päikese igal aastal läbi läheb ning see juhtub just augustikuus.

Perseiidisajud nii pea ei lõppe
Vanemteadur tuletab meelde, et kuigi tihtipeale räägitakse siinkohal langetavest tähtedest, siis tegelikult on perseiidid ja ka teised meteoorivoolud siiski tolmu – ja kivikübemekesed, mis Maa atmosfääri ülakihtides ära põlevad. Niisamuti ei puutu asjasse ka Perseuse tähtkuju – kui siis ainult nõnda palju, et seal asub punkt, kust perseiidid näivad välja tulevat. „Aga ilusat langevat tähte nähes võib ikka midagi soovida,“ lausus Leedjärv.

Seda, et augustikuised tähesajud meie eluaja jooksul lõppeksid ei tasu karta. Swift-Tuttle’i komeedi tuuma läbimõõt on 26 kilomeetrit ning tolmu tekitamiseks jätkub seda veel väga pikaks ajaks. „Tõenäoliselt kauemaks, kui leidub inimesi perseiide vaatlemas,“ selgitas Leedjärv. Muretseda tasub ehk seepärast, et igal komeedi lähenemisel Päikesele ja Päikesesüsteemi planeetidele võib komeedi orbiit muutuda. „Ei ole võimatu, et kunagi satub ta Maale ohtlikult lähedale,“ rääkis Leedjärv. Paari tuhande aasta jooksul aga seda kindlasti juhtu.

Laurits Leedjärve sõnul tasub taevasse vaadata igal ajal. „Perseiidideja teiste meteooride puhul on meil tegemist Päikesesüsteemi algaegadest, umbes 4,5 miljardit aastat tagasi pärineva ainega, mis nüüd oma eksistentsi ühe väikese planeedi atmosfääris lõpetab."

Tagasi üles