Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/01/27/505998t1he3cb.png)
Maanteeameti hinnangul tuleks liikluses kasutusele võtta veapunktisüsteem ja uurijate grupi arvates peaks liikluseeskirja vastu eksijatele veapunkte jagama trahvi suuruse järgi.
Liikluskomisjon tutvus kolmapäeval Tallinna Tehnikakõrgkooli koostatud veapunktisüsteemi jätku-uuringuga, kus pakuti välja kolme rikkumisastmega veapunktisüsteem, mille maanteeamet sooviks Eestis kasutusele võtta hiljemalt 2015. aastaks.
Uuringu koostajate hinnangul võiks Eestis kehtima hakata süsteem, kus maksimaalseks veapunktide arvuks on 12 ja punkte jagataks vastavalt rikkumise raskusele: kuus punkti raskete, neli punkti keskmiste ja kaks punkti kergete rikkumiste puhul.
Rikkumiste raskusastmetel tehtaks vahet määratava rahatrahvi suuruse järgi ehk suuline hoiatus kuni 50 trahviühikut (üks trahviühik on 4 eurot) tähendaks kaht, 50–100 trahviühikut nelja ja üle 101 trahviühiku kuut veapunkti.
Kuigi rikkumiste veapunktid aja jooksul liidetakse, ei säili punktid igavesti, vaid aeguvad vastavalt rikkumise raskusele kas ühe, kahe või kolme aastaga, misläbi ei peaks liikluseeskirja vastu harva eksivad inimesed karistust kartma.
Maanteeameti nõuniku Villu Vane sõnul tuleb soovitatud punktisüsteemi vaadeldes siiski meeles pidada, et tegemist on vaid uuringugrupi väljapakutuga, mis võib muutuda, ehk kivisse pole veel midagi raiutud ja kõik on arutelu küsimus. Ta märkis, et koostajad kasutasid teiste riikide kogemusi ja seetõttu on usutav, et kasutusele tuleb midagi sarnast.
Samas kahtles Vane, et veapunktide arv hakkab nii üheselt olema seotud rikkumise eest määratud trahvi suurusega, nagu on see esialgu välja pakutud. Tema hinnangul peab sellise nõustamise läbima vaid murdosa juhtidest, kelle seas on näiteks süstemaatilised kihutajad või alkoholiga patustajad.
Enne 12 veapunktini jõudmist on liikluseeskirja vastu eksinud juhtidel aga võimalik rehabiliteerivas nõustamises osaledes punktisummat vähendada – selline võimalus on juhtidel, kellel on kogunenud kuni viis veapunkti. Kuue ja enama veapunkti korral suunatakse juht aga juba määratud nõustamisele, mille läbimisel veapunktide arv samuti väheneb.
Mis saab 12 või enam veapunkti kogunud juhtidega, on praegu veel lahtine, sest uuringu koostajad pakkusid välja kaks lahendust, kuid kindel on, et tosina punktini jõudnud liikleja peab minema nõustamisele ja läbima juhtimisvõimekuse kontrolli.
Kui suur osa nõustamisest on psühholoogiline või pedagoogiline, pole praegu veel samuti kirja pandud. Küll aga on selge, et niipea veel midagi ei muutu, sest komisjon veapunktisüsteemi asjus otsust vastu ei võtnud ja nüüd tuleb oodata 27. aprillini, kui liikluskomisjon taas koguneb. Siis sõnastavad oma seisukoha kuus komisjoni kuuluvat ministeeriumi.
«Meie seisukoht on, et peame seda teed mööda edasi minema ja rakendama, kuid eks paistab, mis saab,» sõnas Vane.
Ta märkis, et kui järgmisel kohtumisel isegi otsustatakse veapunktisüsteemile üle minna, ei tähenda see, süsteem kohe või isegi poole aastaga jõustuks, sest tegemist on pikema protsessiga, mis tekitab kindlasti ka ühiskondlikku arutelu.
«Alla kahte aastat pole juttugi, teadupärast läks liiklusseaduse tegemiseks neli-viis aastat,» nentis Vane.
Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Riho Tänaku hinnangul on veapunktisüsteemi kõige olulisem külg sellega kaasnev liikluskasvatuse ja nõustamise programm. Ta ütles, et Eesti liikluskasvatus on suures osas keskendunud lasteaialastele ja koolinoortele, kuid pole süsteemi, mille kaudu suunata koolitusele või nõustamisele korduvalt eeskirja rikkunud täiskasvanu.
Ka Tänak tõstis esile, et veapunktisüsteemi on rakendatud mitmes Euroopa riigis ja uuringud kinnitavad, et see on riskiliiklejate käitumist positiivselt mõjutanud. Tema sõnul peab politsei oluliseks sedagi, et süsteem oleks sarnane ülejäänud Euroopas kehtivaga, ja et selles kajastuks ka välisriikide territooriumil toime pandud liiklusrikkumised.
Kommentaar
Johannes Pirita
sõiduautojuhtide koolitaja
Veapunktisüsteem toimib nüüd juba mitmes riigis ning selle süsteemi mõte on õige ja hea: korjata teedelt ära ohtlikud liiklejad ning suunata nad rehabiliteerivale nõustamisele ja juhtimisvõimekuse kontrolli.
Tallinna Tehnikakõrgkooli katuse all valminud projekt tundub aga olevat liiga julm. Näiteks üritad kiiruskaamera vaateväljas aeglasemast mööda sõita, saad piirkiiruse ületamise eest kohe neli veapunkti. Unustasid end bussirajale, saad veel neli miinust. Ja juba oledki valmis minema psühholoogilisele nõustamisele.
Kui aga oled «teeninud» 12 veapunkti, on asi päris paha, pead läbima tagatipuks ka veel juhtimisvõimekuse kontrolli. Euroopas maksvat selline «koolitus» keskeltläbi 600–850 eurot, meil sobivat 200 eurot.
Juhi seisukohalt on süsteemi kõige suurem puudus just nimelt selles, et see on ka suhteliselt ülekohtune. Veapunktid saab ainult see rikkuja, kes juhuslikult oli politsei vaateväljas, aga tuhat teist rikkujat ei saa miinuspunkte, sest politseid selle koha peal parajasti ei olnud.
Veapunktisüsteemi väljatöötamine ja juurutamine on võimalik, sellele vastav liiklusjärelevalve aga praegu ei ole võimalik. See aspekt kõigutab suuresti minu usku niisuguse veapunktisüsteemi headusesse.