Üks kohtusse pöördunud põgenik sai pagulasstaatuse

Varjupaigataotleja. Illustratiivne foto

FOTO: Reuters

Eesti Inimõiguste Keskuse initsiatiivil kohtusse pöördunud põgenikest üks on saanud soovitud pagulasstaatuse, teise osas menetlus käib jätkuvalt.

Kohtumenetlus ise lahenes kompromissiga, kuna politsei- ja piirivalveamet (PPA) nõustus uue menetlusega ja hindas uuesti nende Eestis viibimise alust. Ühele põgenikule anti pagulase staatus, teise põgeniku osas menetlus alles käib, kinnitas PPA pressiesindaja Olja Kivistik.

Probleem sai alguse sellest, et PPA otsustas esialgu, et annab Kreekast ja Itaaliast ümberpaigutatavatele põgenikele täiendava kaitse, mitte pagulasstaatuse.

Täiendava kaitse saaja on välismaalane, keda ähvardab kodumaal oht elule, kuna riigis on relvakonflikt. Täiendava kaitse saajale antakse üheaastane elamisluba. Seevastu pagulane on seaduse järgi isik, keda kiusatakse lisaks veel ka isiklikult taga tema rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba.

«Selleks, et olla võimalikult efektiivne meie ressursside juures, oli meil esialgu põhimõte, et anname inimestele üheaastase kaitse ja selle pikendamisel aasta pärast hindame kaitse liigi üle,» selgitas mais PPA identiteedi ja staatuse büroo juhataja Margit Ratnik.

Nii pidasid ametnikud Kreekas põgenikke intervjueerides silmas peaasjalikult seda, kas inimene kujutab mingit julgeolekuohtu või mitte. Kui ohtu ei olnud ja põgenik oli pärit konfliktiriikidest nagu Süüria, Jeemen või Iraak, siis oli üsna kiiresti võimalik teha täiendava kaitse andmise otsus. Seda, kas inimene kvalifitseerub pagulaseks plaaniti hinnata aasta pärast.

Mais otsustas PPA praktikat ka muuta. «Kui järgida kehtivat seadust, siis tuleb ka isiklik kaitsevajadus hinnata ikkagi kohe. Seda me edaspidi ka teeme.» See tähendab, et Kreekas selgitatakse välja, kas põgenikku on Süürias ka isiklikult taga kiusatud näiteks tema poliitiliste veendumuste pärast. «See on keerukam, peame veenduma, et inimene väidab õiget.»

Eesti Inimõiguste Keskuse õigusekspert Kristi Toodo ütles, et Eestisse toodud põgenike osas on viimasel ajal tõesti ka isiklikku tausta arvestatud. 

Tagasi üles