Liiklusjurist soovitab kaaluda liiklusrikkujate karistamist tingimisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiklusjuristi Indrek Sirki hinnangul võib veapunktisüsteem Eestisse jõuda, kuid palju olulisemaks teemaks peab ta süsteemi taga olevat ideed individuaalsest tööst rikkujaga, mis võiks liiklusrikkujatele avada võimaluse kanda karistusi tingimisi.
Sirki hinnangul võiks veapunktisüsteemi puhul hoopis enam rääkida käsitlusest või ideest, et selle raames hakatakse inimesi nõustama, mis annab võimaluse karistust leevendada.
«See oleks üks võti meie praeguse karistuspraktika paindlikumaks tegemisel,» sõnas Sirk.
Sirk tõstis esile, et praegu võib kuriteo toime pandud inimese tingimisi vabastada, kui isik nõustub alluma kontrollnõuetele, käib koolitustel, näitab end hooldajale või ei tarbi alkoholi – samas liiklusrikkujatel sellist võimalust mingil põhjusel pole.
«Kõik saavad ühe vitsaga, ei saa paluda, et karistust kergendataks, sest inimene on korralikult käitunud või saanud töökoha, mis vajaks juhtimisõiguse taastamist,» selgitas Sirk.
Tema hinnangul võiks seadus ette näha, et ohtlike rikkumiste puhul on võimalus juhiluba ära võtta, kuid seda rakendatakse tingimisi – kui inimene on nõus läbima nõustamise ja ei pane toime uusi rikkumisi, siis karistust täitmisele ei pöörata.
«Vaid väga erakorralise esimese rikkumise korral tuleks kohe kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist ja seda ei peaks hindama mitte rikkumise tüübi, vaid rikkumise raskuse järgi,» arvas Sirk.
Sirk tõstis esile, et ka veapunktisüsteemi mõte on, et juhtimisõigus jääks inimesele võimalikult kauaks alles. Tema sõnul võetakse praegu juhiluba ära nii joobes juhtidelt kui ka kiiruse ületajatelt.
«Sellise lahendusega jääks inimene kontrolli alla,» nentis ta.
Sirki arvates tuleks tingimisi karistuse süsteemi koos nõustamisega kasutada nüüd kohe roolijoodikute juures ja kui on näha, et tulemused on positiivsed, siis peaks kaaluma kriminaalkaristuse mehhanismi eripära rakendamist ka liikluses.
Sirki sõnul ei saa veapunktisüsteemi projektis tutvustatud süsteemi ka lihtsaks pidada, sest veapunktid hakkavad täiesti oma elu elama – nt karistusseadustiku järgi võid olla puhas poiss, kuid veapunktisüsteem käsitleb sind veel kaks aastat rikkujana.
«Pead tegema keerulisi arvestusi, et palju punkte kustunud on - kuigi see puudutab muidugi inimesi, kes panevad toime palju rikkumisi,» ütles ta.
Veapunktisüsteem võib Sirki hinnangul siiski kunagi Eestisse jõuda – kas meie enda süsteemina või siis Euroopast tulnud normina.
Praegu esile toodud veapunktisüsteemis on Sirki sõnul kõige olulisemaks probleemkohaks topeltkaristuse küsimus, sest sama probleemiga on maadeldud juba viimased kümme aastat.