Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/08/14/4379849t1h8051.jpg)
Iga-aastane perseiidide tähesadu saavutab järgnevatel päevadel haripunkti. Tartu Observatooriumi vanemteaduri Laurits Leedjärve sõnul võib tunnis näha ligi 200 perseiidi. See omakorda tähendab kahte kuni kolme meteoori minutis.
Vanemteaduri sõnul näib, et perseiidide hulgas esineb 12-aastane periood, mille põhjustab nende allikaks oleva Swift-Tuttle’i komeedi orbitaalse perioodi resonants Jupiteri omaga. Iga 12 aasta tagant saadaks Jupiter Maa poole justkui rohkem komeedist pärit «prügi». «Eelmised sellised juhused olid aastatel 1992 ja 2004,» ütles Leedjärv.
Perseiidide meteoorivool kestab tavaliselt kuu aega, tänavu umbes 17. juulist kuni 24. augustini. Kõige tihedam aeg jääb tavaliselt siiski ühe-kahe päeva sisse. Tähesaju tippaeg jääb homsesse hommikupoolikusse, sest siis on meie poolkeral valge. Intensiivne perseiidide meteoorivool kestab 13. augustini.
Perseiidide meteoorivoolu nägemiseks on oluline vaba horisont ja pime taevas. «Kui esimest annab vaatluskoha valikuga natuke sättida, siis Kuust tingitud taeva heleduse vastu ei aita ka linnavalgusest kaugele minek,» selgitas Leedjärv. Tänavu ei tohiks Kuu liialt muret tekitada. Kuigi Kuu on perseiidisaju ajal esimeses veerandis, loojub ta täna ja homme juba kesköö paiku. Sel ajal algab ka parim aeg meteooride vaatlemiseks.
Neil, kel plaanis näha rohkem kui paari-kolme heledat meteoori, oleks mõistlik kaasa krabada ka lamamistool. «Püsti seistes taevasse vaadates jääb kael õige ruttu kangeks,» tõdes Leedjärv. Suveajale vaatamata ei teeks vanemteaduri sõnul paha ka meelepärane soe jook ning väike toidumoon.
Swift-Tuttle’i komeet, millest ennist juttu oli, ongi «tähesaju» põhjus. Komeet tiirleb Päikese ümber piklikul orbiidil 133-aastase perioodiga. Viimati oli ta Päikesele lähimas asendis ehk periheelis 1992. aastal, selgitas vanemteadur. Komeet jätab enda taha tolmujälje, millest maakera oma teekonnal ümber Päikese igal aastal läbi läheb ning see juhtub just augustikuus.
Vanemteadur tuletas meelde, et kuigi tihtipeale räägitakse siinkohal langevatest tähtedest, on perseiidid ja ka teised meteoorivoolud tegelikult siiski tolmu- ja kivikübemekesed, mis Maa atmosfääri ülakihtides ära põlevad. Niisamuti ei puutu asjasse ka Perseuse tähtkuju – kui, siis ainult nõnda palju, et seal asub punkt, kust perseiidid näivad välja tulevat. «Aga ilusat langevat tähte nähes võib ikka midagi soovida,» arvas Leedjärv.
Seda, et augustikuised tähesajud meie eluajal lõppeksid, ei tasu karta. Swift-Tuttle’i komeedi tuuma läbimõõt on 26 kilomeetrit ning tolmu tekitamiseks jätkub seda veel väga pikaks ajaks. «Tõenäoliselt kauemaks, kui leidub inimesi perseiide vaatlemas,» selgitas Leedjärv.
Muretseda tasub ehk seepärast, et igal komeedi lähenemisel Päikesele ja päikesesüsteemi planeetidele võib komeedi orbiit muutuda. «Ei ole võimatu, et kunagi satub ta Maale ohtlikult lähedale,» rääkis Leedjärv. Paari tuhande aasta jooksul aga seda kindlasti juhtu.
«Perseiidide ja teiste meteooride puhul on meil tegemist päikesesüsteemi algaegadest, umbes 4,5 miljardit aasta tagusest ajast pärineva ainega, mis nüüd oma eksistentsi ühe väikese planeedi atmosfääris lõpetab.»