Politoloogi nägemus: presidendivalimiste tõenäoline kulg voorude kaupa ja selle võimalik lõppemine krahhiga

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Nagu erakorralise seisukorra komitee liikmed pressikonverentsil, istusid presidendikandidaadid (vasakult) Siim Kallas, Eiki Nestor, Marina Kaljurand, Mailis Reps, Mart Helme ja Urmas Paet kõrvuti pika laua taga ja rääkisid Eesti tulevikust.

FOTO: Mailiis Ollino

Politoloogid on praktiliselt kindlad, et presidenti augusti lõpus riigikogus ära ei valita, ka ei pruugi kokku kutsutud valimiskogu ülesandega hakkama saada. Selline olukord pingestaks aga valitsust ja nagu on näidanud ajalugu, on pärast presidendivalimisi valdav osa valitsusi vahetunud.

Presidendikandidaatide debatt Arvamusfestivalil.

FOTO: Andrus Kopliste / Järva Teataja

Presidendikandidaatide debatt Arvamusfestivalil.

FOTO: Andrus Kopliste / Järva Teataja

Postimees uuris suvel telefonitsi 91 riigikogu liikmelt 101st, kes on riigikogus presidenti valides nende esimene ja teine eelistus. Küsitlus näitas, et kõige suurema toetuse võib saada Reformierakonna kandidaat Siim Kallas. Esimesi ja teisi eelistusi kokku pannes võib ta loota 50 häälele. Küsitluse põhjal võib olla üsna kindel, et kolmandas voorus on vastamisi Kallas ja Reps.

Politoloog Rein Toomla ütles, et nii nagu näitas Postimehe küsitlus, on igati loogiline, et Siim Kallas ja Mailis Reps on riigikogus toimuvatel valimistel kõige kõvemad kandidaadid. Reformierakonna ja Keskerakonna fraktsioonid on teistest lihtsalt nii palju suuremad.

Kas ka kõik 29 Reformierakonna fraktsiooni liiget ja 27 keskerakondlast hääletavad oma erakonna kandidaadi poolt? See võib nii olla, aga neid hääli võib olla ka pisut vähem, hindas Toomla.

«Ta on ikka päris palju tappa saanud. Nüüd võib arvata, et Reformierakond Marina Kaljuranda tugevalt toetama ei hakka.

Kui palju hääli võiks saada Allar Jõks, kel allkirjad peaaegu koos? «Ei maksa arvata, et keegi saaks allkirjadega võrreldes kümme häält rohkem või vähem, see pluss-miinus on alati väike,» selgitas politoloog.

Nestorit ilmselt riigikogus üles seada ei õnnestu. «Sotsiaaldemokraatidel ei ole jõudu selleks, et 21 allkirja kokku saad. Probleem on selles, et teistel on allkirjad olemas. Võidakse küll teha mingisugune uus allkirjade kogumise tuur, aga see ei oleks soliidne,» analüüsis Toomla. Teoreetiline võimalus siiski on, kui näiteks Reformierakond loobub viiest inimesest, kes annavad oma allkirja Nestorile. «See ei ole ühe erakonna mainele kuigi hea,» usub ta.

I voor

Esimeses voorus tuleb seega kolm kandidaati: Kallas, Reps ja Jõks.

N-ö ripakile jäävad sotside hääled. «Raske on öelda, kuidas sotsiaaldemokraadid käituvad, et mis nad nüüd teevad. Kas nad võtavad vastu otsuse, et kõik meie viieteistkümnekesi hääletama tolle poolt või ei hääleta üldse või igaüks hääletab nii, kuidas tahab,» mõtiskles Toomla ja pakkus, et on üsna kahtlane, et SDE fraktsioon langetab otsuse, et nad üldse ei hääleta.

Küll aga võib sellise otsuse langetada EKRE. Varem on sedasi talitanud EKRE formaalne eelkäija Rahvaliit. Oma seitse häält võivad nad ka laiali hajutada. «EKRE huvides ei ole kindlasti see, et president valitakse riigikogus,» rääkis Toomla ja lisas, et see ei tähenda, et EKRE-l valimiskogus väga head šansid oleksid, pigem tuleb ennast enne kohalikke valimisi heast küljest näidata.

Esimene voor suure tõenäosusega vastust ei too.

II voor

Teises voorus 30. augustil algab kõik otsast. Esitatakse uued kandidaadid uute allkirjadega. Need võivad olla ka samad kandidaadid, aga igal juhul tuleb koguda uued allkirjad. «Kas Siim Kallasele tuleb 30 allkirja – ei tea. Samas pole ka allkirjad ja hääled täiesti kattuvad,» arutles politoloog.

Teises voorus võiks tekkida võimalus Nestori pildile pääsemiseks. «Näiteks saavutatakse mingi kokkulepe, et hea oleks teda ka näidata,» sõnas Toomla. Nii tekib suurem võimalus, et teises voorus saab olema neli kandidaati.

III voor

68 häält teises voorus ilmselt ka kokku ei saada, toimub lühike tehniline paus ning kolmandasse vooru lähevad edasi kaks edukamat. «Kõige tõenäolisemalt on need Kallas ja Reps. Muude kandidaatide edasipääsemist on erakordselt keeruline prognoosida. See eeldaks nii müstilisi vastastikuseid kokkuleppeid, ja need kokkulepped pole kusjuures ka eriti vajalikud,» sõnas Toomla.

Nüüd läheb kolmandas voorus Repsi ja Kallase vahel heitluseks. On igati tõenäoline, et ka selles voorus presidenti ära ei valita. Needsamad kaks kandidaati muutuvad automaatselt riigikogu kaheks ametlikuks kandidaadiks valimiskogus, keda pole vaja enam eraldi esitada.

Valimiskogu

Nüüd hakkab pihta valimiskogu (koos 101 riigikogu liikmega 335 liiget) moodustamine. Kui selgub lõplik nimekiri kohalike omavalitsuste esindajatest, saab näha, millise erakondliku taustaga need inimesed on. Näiteks viimastel valimistel on kõik Tallinna linna kümme esindajat olnud Keskerakonnast ja kõik neli Tartu esindajat olnud Reformierakonnast.

«Me eeldame, et eksisteerib mingi erakondlik südametunnistus. Kui keegi on kohalikku volikokku valitud Reformierakonna nimekirjast ja saab volikogu esindajaks valimiskogus, siis ta hääletab ka Reformierakonna kandidaadi poolt, aga 100-protsendiliselt ei saa selles kindel olla,» rääkis Toomla.

Omaette seltskond on valimisliidud, kes on Toomla hinnangul täiesti ettearvamatud. «Neid hakatakse kindlasti veenma,» lausus ta.

Valimiskogus võib kandidaate hulgi juurde tulla. Valimiskogus tuleb kokku saada samuti 21 allkirja, kuid seda teha on märksa lihtsam kui riigikogus.

Valimiskogus muutub Toomla sõnul just teises voorus eriti oluliseks seaduses sätestatud lause, et võitjal on vaja saada 50 protsenti pluss üks hääl osalejate hulgast. Osalejate hulka loetakse ka rikutud sedelid. «Kõikidel presidendivalimistel, v. a Ilvese tagasivalimine, valiti president äärepealt ära ja kõikidel valimistel on rikutud sedeleid olnud väga palju,» rääkis ta.

Kui valimiskogus on kokku 335 inimest ja oletada, et kõik nad osalevad, peab võitja koguma 168 häält. Kui võtta eriti markantne näide, et näiteks sada inimest laseb kasti rikutud sedeli (ei märgi kandidaati ära või märgib mõlemad jne), siis jääb järgi 235 häält, millest peab võitja koguma ikka 168.

Kas võib juhtuda, et ka valimiskogu ei suuda presidenti ära valida? «See võib täiesti juhtuda ja siis kuulutatakse välja erakorralised valimised ja see läheb tagasi riigikokku. Sama mehhanismi järgi seatakse üles kandidaadid,» kirjeldas Toomla.

Igal juhul pingestab see valitsust. «Igasugused valimised on tekitanud pingeid. Kui jätta kõrvale 2011. aasta presidendivalimised, kus tõesti pingeid ei tekkinud, siis pärast kõiki presidendivalimisi on valitsus mingi aja pärast vahetunud,» märkis Toomla. 

Kas Kaljurand loobub sootuks?

Kuigi praegu võib oletada, et valimiskogus seatakse üles ka Marina Kaljuranna kandidatuur, on Toomla arvates täiesti võimalik, et Kaljurand lööb sellel momendil käega. «Ta on ikka päris palju tappa saanud. Nüüd võib arvata, et Reformierakond Marina Kaljuranda tugevalt toetama ei hakka. Siim Kallas on samuti teatanud, et ta läheb valimiskogusse välja,» sõnas ta ja lisas, et Kallasel oleks riigikogu ametliku kandidaadina ka üsna keeruline öelda, et ta loobub.

«Kui Reformierakond tahab valimiskogus Kaljuranda näha, siis ei tohiks Reformierakond Kallast riigikogu teises voorus üles seada. Reformierakond võib siis ka üldse mitte kedagi üles seada,» selgitas Toomla taktikat. Ilmselt seab oma kandidatuuri üles Mart Helme, Urmas Paeti kandidatuuris Toomla nii kindel pole.

Toomla tõdes, et praegu ei ole kuskilt näha, et üllatuskandidaate valimiskogus üles seatakse. «See peab olema mõni tohutult võimas kultuuriinimene. Oleks nüüd Järvi (Neeme Järvi – toim) natukene noorem näiteks, aga ei kujuta ette, kes võiks olla selline arvamusliider kunstnikest, muusikutest. Ma ei usu ka, et kedagi ärimaailmast esitataks. Järsku kargas pähe, et kui seda teeks Mart Kadastik viimasel hetkel,» arutles Toomla ja ei pidanud ka seda kuigi tõenäoliseks. Ka varasematel presidendivalimistel pole üllatuskandidaate valimiskogus üles seatud.

Politoloog Tõnis Saartsi sõnul on selge, et riigikogus presidenti ära ei valita. Seega kutsutakse kokku valimiskogu. See, mis hakkab toimuma valimiskogus, on Saartsi hinnangul täiesti ennustamatu.

Tema usub, et keegi senistest väljakäidud kandidaatidest lõpuks ikkagi ära valitakse. «Et keegi väljastpoolt tuleks, siis peavad valimised juba väga ummikusse jooksma,» lisas Saarts.

Ainus võimalus Kallasel riigikogus presidendiks saada on Keskerakonna häältega. Politoloog ei pea reaalseks ka varianti, et Keskerakond jõud Reformierakonnaga ühendab. Ainsad, kel üldse on huvi president riigikogus ära valida, on Reformierakond ja vähemal määral ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Tagasi üles