Eesti ühineb laste seksuaalse ärakasutamise eest kaitsva konventsiooniga

Ärritunud laps.

FOTO: SCANPIX

Justiitsministeerium edastas välisministeeriumile lapsi seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest kaitsva Lanzarote konventsiooniga ühinemise eelnõu, et see valitsuse poolt kinnitada.

Konventsiooniga ühinemine aitab kaitsta lapsi senisest enam ka piiriüleste kuritegude puhul.

«Laste seksuaalne ärakasutamine on üks raskemaid kuritegusid, kuna on suunatud täiesti kaitsetute väikeste inimeste vastu. Kuna sellised kuriteod, eriti lapspornoga seotud süüteod on tihti ka rahvusvahelise mõõtmega ja piiriülesed, siis anname Lanzarote konventsiooniga ühinemisega rahvusvahelisele üldsusele selge sõnumi, et kaitseme oma lapsi selliste asjade eest ka juhul, kui need kuriteod ei jää vaid Eesti piiresse,» ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Reinsalu lisas, et kuigi Eesti õigus vastab juba praegu konventsiooni nõuetele, on siiski tegemist märgilise sündmusega ka teiste riikide jaoks. Meie soov on ratifitseerida konventsioon Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise jooksul.

Konventsiooni nurgakivid on seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ennetamine, seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ohvriks langenud laste õiguste kaitse tagamine ning lapse seksuaalse ärakasutamise ja väärkohtlemise vastases võitluses riigisisese ja rahvusvahelise koostöö edendamine.

Lanzarote konventsioon avati allakirjutamiseks 25. oktoobril 2007 ning jõustus rahvusvaheliselt 1. juulil 2010. Eesti kirjutas konventsioonile alla 17. septembril 2008.

Lanzarote konventsiooni karistusõiguslikud normid on juba Eesti õigusega kooskõlas. Konventsiooni ratifitseerimiseks vajalikud tegevused on kirjas laste ja perede arengukavas aastateks 2012–2020 ning vägivalla ennetamise strateegias aastateks 2015–2020. Eelnõu on seotud ka valitsuse tegevusprogrammiga aastateks 2015–2019, mis toob kriminaalpoliitilise prioriteedina välja alaealistega seotud ja nende vastu suunatud kuritegude, eelkõige seksuaalkuritegevuse vastase võitluse.

Eesti on ühtlasi tänavu 18. maist kuni 22. novembrini Euroopa Nõukogu (EN) ministrite komitee eesistuja, mil Eesti välisminister on organisatsiooni poliitiliseks juhiks. Eesti liitus 27. liikmesriigina Euroopa Nõukoguga 1993. aastal. Nõukogusse kuulub 47 liikmesriiki, kes juhivad kordamööda kuue kuu kaupa ministrite komiteed.

Laste õiguste kaitse, sealhulgas võitlus laste seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise vastu, on üks Eesti prioriteetidest Euroopa Nõukogu eesistumisel.

Tagasi üles