Ellemann-Jensen: Genscheri sõnul pole NATO kunagi lubanud ida suunas mitte laieneda

Taani endine välisminister Uffe Ellemann-Jensen.

FOTO: Heiki Rebane / BNS

Taani endise välisministri Uffe Ellemann-Jenseni sõnul kinnitas Saksamaa kunagine välisminister Hans Dietrich Genscher talle isiklikult, et Lääne- ja Ida-Saksamaa taasühinemisega seoses ei antud Nõukogude Liidule mingeid lubadusi, et NATO ei laiene ida suunas.

Ellemann-Jensen meenutas Postimehele antud intervjuus, et külastas Genscherit tema suvilas Põhja-Saksamaal veidi enne tema surma. Genscher suri tänavu 31. märtsil.

«Me rääkisime muuhulgas sellest, kuna järjekordselt oli avaldatud neid jutte. Ütlesin: «Sina lubasid mitte laieneda…» Genscher vastas: «Mina olin seal. See jutt on absoluutne nonsenss. Mitte midagi ei lubatud», rääkis Ellemann-Jensen.

Taani kunagise välisministri sõnul oli Hans-Dietrich Genscheril üldse eriline hoiak. Ta meenutas, kuidas Taani oli pärast Eesti iseseisvuse taastamist taastanud diplomaatilised suhted.

«Genscher helistas mulle pühapäeva hommikul koju: «Minu inimesed räägivad, et sa oled taastanud kolme Balti riigiga diplomaatilised suhted. Kas see on tõsi?» Mina vastasin: «On küll tõsi.» Genscher küsis: «Kas meil polnud mitte kokkulepe, et arutame omavahel enne, kui kumbki meist mingi sammu astub?» Mina vastasin: «Oli, aga ma teadsin, et sa oleks hakanud mind veenma, et tuleb oodata, ja ma ei tahtnud sind häbistada, vastates sulle «ei».» Genscher hakkas naerma ja ütles: «On vast jultumus, aga ära muretse, mina toetan sind. Meie teeme sama nii kiiresti kui võimalik,» meenutas Ellemann-Jensen.

Ellemann-Jensen meenutas, et pärast Balti riikide iseseisvuse taastamist ei tekkinud lääneriikide vahel kordagi vaidlusi Eesti, Läti ja Leeduga diplomaatiliste suhete taastamise teemal.

Mõned inimesed arvasid, et pressime Balti küsimust liiga tugevalt. Aga pärast putši läbikukkumist enam mitte. Vastupidi, tekkis lausa võistlus riikide vahel, kes suudab Balti riikidega kiiremini diplomaatilised suhted taastada. Kliima muutus päris järsku.

«Üks kulminatsioone oli Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise CSCE kohtumisel Moskvas. Teel Moskvasse külastasin esimest korda Tallinna. Moskvas oli Nõukogude Liidu välisminister Boriss Pankin, kes ütles avasõnades, et enne ametliku programmi algust tuleb meil CSCEsse arvata kolm liiget – need olid mõistagi Balti riigid. Kõik olid nõus. Istusime ametiühingute saalis ja kuulsime haamrilööke: 35 senise liikme lipule lisaks kinnitati balustraadile veel kolm lippu. See jättis väga sügava mulje. Siis liitusid kohtumisega Eesti välisminister Lennart Meri ja ta kaks kolleegi,» meenutas Taani endine välisminister.

Tagasi üles
Back