Maavanema kokkuvõte parvlaevaliiklusest: ministeerium loeb igat senti ja laevafirmal on juba ükskõik

Praamijärjekord Heltermaa sadamas.

FOTO: Lugeja foto

Möödunud pühapäeval tekkinud meeletud praamijärjekorrad võib Hiiu maavanema kinnitusel kokku võtta laevafirma ja ministeeriumi vaheliste kehvade suhetega, kus ühel on saartevahelisest laevaliikluse korraldamisest juba ükskõik ja teine loeb igaks lisareisiks kulutatavat senti.

Riigi tellimus kolmandale laevale Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinil oli suvisel kõrghooajal tehtud perioodiks 20. juuni kuni 20. august. Pühapäeval jäid Rohuküla-Heltermaa liinile reise tegema kaks parvlaeva: Regula ja St. Ola.

Hiiu maavanem Riho Rahuoja selgitas, et ministeerium rentis Harilaidu ühe praami saatjana. 21. augustil ei olnud enam võimalik Harilaidu kasutada, kuna selle eest ei olnud makstud.

«Me saime Harilaiu vahepeal isegi üsna tihedalt graafikusse, mistõttu meil oli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga suur sõda. Vedajal oli ministeeriumiga ka vahepeal suur vaidlus ja ministeerium ei maksnud isegi kõiki reise kinni,» rääkis Rahuoja.

«Me saime Harilaiu vahepeal isegi üsna tihedalt graafikusse, mistõttu meil oli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga suur sõda. Vedajal oli ministeeriumiga ka vahepeal suur vaidlus ja ministeerium ei maksnud isegi kõiki reise kinni.

Veomahtudest ja ooteaegadest on Rahuoja sõnul osapooltel kogu aeg natuke erinev arusaam olnud. Rahuoja meenutas, et kui pühapäeval ütlesid inimesed, et ootasid laeva 8-9-10 tundi, siis laevakompanii ütles, et järjekord ei ületanud kuut tundi. Seda osalt ka seetõttu, et laevakompanii hakkab statistikat pidama siis, kui autod on väravast läbi sõitnud. «Kuus tundi võis see järjekord olla tõesti siis, kui oldi juba väravateni jõudnud,» nentis Rahuoja.

Maavalitsus tahtis Rahuoja selgitusel kevadel suuremat laeva. Siiski ei osanud keegi toona ennustada, et kõige kiiremast nädalavahetusest veel ülejärgmisel nädalavahetusel tuleb nii palju sõitjaid.

«Me ei osanud siiski tol korral ministeeriumile vastu vaielda, et mis ajani vaja oleks. Meile tundus endale ka, et see 20. august on ajaliselt täiesti piisav. Tavaliselt on tipphetk augusti esimene nädalavahetus ja pärast seda on näidanud raugemist. Seekord oli reisijate hulk natuke suurem ja see andis kohe ka tunda,» tõdes Rahuoja ja lisas, et tavaliselt prognoosib reisijate hulka laevafirma.

Hiiu maavalitsus on püüdnud olla ministeeriumi ja laevafirma vahel rahumeelne vahendaja. «Kindlasti on üks probleem ka see, et täna opereeriva laevakompanii motivatsioon üldse midagi teha on väga väike, suhe ministeeriumiga ei ole ka kõige briljantsem ja sealt tuleb sisse ka kommunikatsioonihäireid. Tundub, et ministeerium ka alati ei usu, kas nad ikka tõtt räägivad või on mingi omakasu mängus,» lausus Rahuoja.

Ministeerium loeb raha väga hoolega. «Ministeeriumil on need arvestuslikud kulud ka nii või teisiti juba lõhki,» lisas Rahuoja.

Väinamere Liinid kinnitas Postimehele edastatud vastuses, et nende prognoos ja ettepanekud suviseks reiside arvuks olid suuremad kui riigi lõplik tellimus kujunes. Ka on ettevõttel olnud valmisolek täita riigipoolset täiendavat tellimust.

«2016. aasta suvel on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tellinud Väinamere Liinide ettepanekul ja Hiiu maavalitsuse toetusel jooksvalt vaid üksikuid täiendavaid lisareise Rohuküla-Heltermaa liinile, kuigi vedaja ja maavalitsuse ettepanek graafiku tihendamiseks parvlaeva Harilaid reisidega on olnud suurem,» seisis ettevõte vastuses.

Väinamere Liinid kinnitab, et neil on olnud valmisolek vastava kokkuleppe sõlmimisel sõita parvlaevaga Harilaid ka pikemalt kui 20. augustini. Möödunud pühapäeval sõitis aasta varem sama pühapäevaga võrreldes Heltermaalt mandrile üle 200 auto ja 400 reisija rohkem. Sellist muutust ei ole aga laevafirma väitel võimalik prognoosida.

Laevakompanii hinnangul ei saa nädalaid ja ülevedude statistika üks ühele võrrelda, sest reisijate ja sõidukite arv sõltub suursündmuste toimumisaegadest ja nädalapäevast, millele riigipühad langevad. Võrreldavus tekib pikema perioodi ehk kuu lõikes.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi möönis, et prognoos oleks pidanud olema täpsem. «Reisijateveo eelnevad prognoosid oleks pidanud olema täpsemad, sellega ei saa olla rahul. Vedaja tegi lisareisid põhilaevadega, kuid see võttis rohkem aega,» tõdes ta.

Linnamägi kinnitas, et ministeerium kavatseb osapooltega arutada, miks prognoos ei olnud piisav – kas olid üritused tähelepanuta jäänud või ei arvestatud muude teguritega. «Seda selleks, et tulevikus saaksime selle info alusel täpsemalt tellimust esitada,» ütles ta.

Üleminek sügiseseks ja hiljem talviseks graafikuks toimub igal aastal vastavalt vedaja prognoosile ja eelnevate aastate reisijate arvule, mis suvise kõrgperioodi järel järk-järgult väheneb. Ürituste ja saartel reisijate koormuse kasvu prognoosi annavad maavalitsused.

Maavalitsuste, vedaja prognoosi ning eelnevate aastate reisijate trendide järgi vormistatakse Linnamäe sõnul reiside tellimused. Kui on prognoosis muutusi, näiteks suuremad üritused tulemas, tellib riik lisareise.

20. juuni kuni 20. august olid käigus ka lisalaevad Mercandia, prahitasu maksumus 920 000 eurot ja Harilaid, prahitasu maksumus 144 340 eurot, millele lisandusid reisitasud iga teostatud reisi eest. «Nende tellimiseks kõrgperioodiks saime rahastuse valitsuse reservist ja teiste MKMi tegevuste arvelt,» märkis Linnamägi.

Sügisele graafikule põhilaevadega minnakse sel aastal üle 29. augustist ehk järgmise nädala algusest.

Autode ja reisijate arv kahe aasta pühapäeval

2016: Eelmisel pühapäeval, 21. augustil veeti Heltermaalt mandrile 1108 sõidukit ja 3553 reisijat.

2015: Aasta tagasi samal pühapäeval, 23. augustil veeti Heltermaalt mandrile 897 sõidukit ja 3134 reisijat.

Tagasi üles