/nginx/o/2017/06/02/6738749t1hb48f.jpg)
/nginx/o/2016/02/26/5097945t1h9e5c.jpg)
Arst-resident Marta Velgan avaldab arvamust hiljuti Postimehe terviseportaalis avaldatud tõlkeloo kohta, kus väideti, et kuni 13 alkoholiühikut päevas ei ole tervist kahjustav ning et mõõdukas alkoholitarvitamine on tervislikum kui täiskarsklus. Alljärgnevalt avaldame tema seisukoha muutmata kujul.
Ma mõistan, et tänapäeva ajakirjanduses mõõdetakse ajakirjanike edu peamiselt klikkides ning paarikümne artikli kirjutamine päevas ei ole just parim viis põhjaliku kontrollitud faktidega artikli produtseerimiseks, kuid aeg-ajalt suudab see mind siiski vihale ajada. Eriti, kui ilmub mõni artikkel, mille sisu võib inimestele potentsiaalselt kahju teha.
Paari päeva eest ilmus Postimehe tervise rubriigis artikkel, mis väidab, et pudel veini päevas ei tervisele liiga. Kui ma seda artiklit sotsiaalmeedias silmasin, siis tundus see mulle kuidagi väga tuttav. Selgus on Postimehe ajakirjanik on praktiliselt sõna-sõnalt tsiteerinud 2014. aastal esmalt Inglismaa ajalehes Daily Mail ilmunud artiklit, mida hiljem jõudsid refereerida ka mitmed teised ajalehed. Selles artiklis väidab Soome arst endine WHO ekspert Kari Poikolainen, et kümnete aastate pikkuse teadustöö tulemusena on ta jõudnud järeldusele, et kuni 13 alkoholiühikut päevas ei ole tervist kahjustav ning et mõõdukas alkoholitarvitamine on tervislikum kui täiskarsklus. Asja edasi uurides leidsin, et 2014. aastal jõudis see artikkel Delfi vahendusel ka Eesti meediasse, kuid erinevalt Postimehest oli Delfi toimetaja suutnud teemasse natuke põhjalikumalt süüvida. Muuhulgas kommenteeris Poikolaineni seisukohti Soome tervise- ja heaoluameti uurijalt Pia Mäkelält, kes pidas neid ühepoolseteks ja vastutustundetuteks tõlgendusteks teaduskirjandusest.
Üldiselt lähevad Poikolaineni väited vastuollu enamuse alkoholi teemal avaldatud teadustöödega. Alkohol on juba väikestes annuses inimorganismi kahjustava toimega. Tegemist ei ole minu isikliku arvamusega, vaid mitmete maailmas tunnustatud terviseorganisatsioonide, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni seisukohaga. Küll on aga on mitmete uuringute põhjal leitud kuldne kesktee ning pandud paika alkoholi kogused, mille puhul saab rääkida madala riskiga tarvitamisest. Suurema koguse alkoholi tarvitamise puhul suureneb aga risk erinevate tervisekahjude tekkeks. Madala riskiga alkoholi tarvitamiseks peetakse meeste puhul maksimaalselt kaks 5% pooleliitrist õlut ja naise puhul üks õlu päevas. Soovitatav on, et nädalas oleks 3 alkoholivaba päeva. Viimaste aastatega on kogunenud üha enam tõendeid ka selle kohta, et alkohol on tähtis riskifaktor seitsme pahaloomulise kasvaja tekkes, sealhulgas rinnavähk, mille puhul on vähi tekkerisk otseselt seotud tarvitava alkoholi kogusega. Seetõttu on mitmed Euroopa terviseennetusega tegelevad organisatsioonid tulnud välja seisukohaga, et vähiennetuse aspektist oleks kõige parem, kui inimesed üldse alkoholi ei tarvitaks.
Kuigi osad uuringud on leidnud, et väikeses annuses regulaarne alkoholi tarvitamine võib vähendada haigestumist südame ja veresoonkonna haigustesse, ei kehti see järeldus kogu populatsioonile ning jätab välja kõik muud kahjud, mida regulaarne alkoholi tarvitamine endaga kaasa tuua võib. Pealegi on südame ja veresoonkonna haiguste ennetamiseks teisi tervisele ohutumaid võimalusi. Teine populaarne väide, et alkoholi mõõdukalt tarvitavad inimesed on tervemad ning elavad kauem kui karsklased, on pärit uuringutest, kus karsklaste grupi on peamiselt moodustanud inimesed, kes tervislikel põhjustel on pidanud alkoholist loobuma.
Inimesed on aastatuhandeid tarvitanud alkoholi ning umbes sama kaua on täheldatud, et alkoholi tarvitamisega kaasnevad ka ohud. Selle tulemusena on alkoholi mõju uuritud palju ning koos teaduse arenguga on saanud võimalikuks enamus neist ohtudest üsna täpselt kaardistada. Kõhutunde alusel tehtud väited ei peaks seega jõudma ajaleheveergudele ning meil ei maksaks omakorda lasta neil mõjutada meie igapäevaseid valikuid.