Valitsuse määruse eelnõu annab õiguse eriolukorras kohustada inimesi tegema tööd, mida mingil põhjusel selleks pädevad asutused või isikud ei saa teha.
Eriolukorras võib inimesi kohustuslikus korras tööle panna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Määruse muudatustega võib eriolukorra juht või tema määratud isik kohustada füüsilist isikut tegema eriolukorra tööd, kui pädevad asutused või nende poolt vabatahtlikult kaasatud isikud ei saa seda õigeaegselt teha.
Tingimusena on sätestatud, et isikule võib töökohustuse panna juhul, kui ta on vähemalt 18-aastane ning selle töö tegemiseks oma teadmistelt, oskustelt ja terviseseisundilt võimeline.
Eriolukorra tööle ei kohustata puudega isikut ja tema hooldajat, rasedat ja kuni kolmeaastase lapse ema, üht alla 12-aastase lapse vanemat, samuti tegevteenistuses olevat kaitseväelast.
Ioniseeriva kiirgusohu piirkonnas ei tohi tööle sundida ka alla 30-aastast naist.
Ühtegi isikut ei või töökohustuse täitmisele rakendada järjest kauemaks kui 30 päevaks.
Vabatahtlikult või kohustuslikult eriolukorras tööle rakendatud füüsilisele isikule maksab riik töötatud aja eest töötasuks tema senist keskmist palka. Töötu puhul võetakse palga maksmisel aluseks kahekordne palga alammäär. Eriolukorra töö eest ei saa tasu ainult riigiteenistujad, kellel säilitatakse senine palk, et vältida neile sama tööaja eest kaks korda palga maksmist riigi poolt.
Määruse eelnõu seletuskirjas tõdetakse, et määruse rakendamisega võivad riigile kaasneda kulutused, kuid selle suurust pole võimalik välja tuua, sest vajalike meetmete rakendamine pole prognoositav. Senini ei ole Eestis eriolukorda välja kuulutatud.