Küsitlus: rahvas eelistab presidendina selgelt Kaljuranda või Kallast Oluliselt täiendatud!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Marina Kaljurand ja Siim Kallas.

FOTO: Erik Prosez.

Rahva eelistused on settinud. Värsked küsitlusandmed näitavad, et Reformierakonna presidendikandidaadid on teistest jõuliselt ees. Viiendat kuud hoiab ühtlast 30-protsendilist toetust järgmiseks presidendiks välisminister Marina Kaljurand, vahetult enne valimisvoore on 22-protsendiga tema kannule kerkinud Siim Kallas.

Teised presidendirallis osalejad – Mailis Reps (7,8 protsenti), Allar Jõks (6,9 protsenti), Mart Helme (6 protsenti) ja Eiki Nestor (4,9 protsenti) – jäävad eelnimetatuist juba pikalt maha, näitab Postimehe tellitud ja TNS Emori poolt augusti keskel läbi viidud arvamusküsitlus.

TNS Emori uuringute eksperdi Aivar Voogi sõnul on tulemused kõnekad mitmel põhjusel. Esiteks tähendab tekkinud seis, et vahetult enne valimisvoore rahva toetuses enam suuri nihkeid tulla ei saa ja vahed on n-ö sisse joostud. 

Kaljurand on püsinud toetustabeli tipus ühtejärge juba poolteist aastat. Tema edu võti on ühtlane toetus praktiliselt kõigis sotsiaaldemograafilistes rühmades olenemata vanusest, haridusest, sissetulekust või elukohast. Teiste kandidaatide tegevus ei paista Kaljuranna populaarsust eriti kõigutavat.

Lisaks on välisministril varuks kaks trumpi: tervelt 38,1 protsenti naistest eelistab presidendiks just teda. Teiseks on välisministril ühtlaselt kõrge toetus eesti- ja muukeelse elanikkonna seas, millega ta eristub tugevalt näiteks eestlaste poole kaldu olevast Siim Kallasest.

Kuigi Kaljuranna toetus kukkus juunis korraks 25 protsendile, taastus seis peagi, kui pooled varem Edgar Savisaart (KE) toetanud muukeelsed valijad asusid Kaljuranna leeri. Osa ülejäänuist asus toetama Mailis Repsi (KE), mis tõstiski Repsi augustis 7,8-protsendilise toetusega kolmandaks.

Mis on Kaljuranna edu valem? «Kindlasti see, et ta ei ole konfliktne. Sama fenomen oli kunagi Arnold Rüütlil - teda nähakse ühendaja, mitte konflikti tekitajana,» analüüsis Voog.

Kallas kasutas rambivalgust ära

Enam kui aasta rahva seas 10-12protsendilist toetust omanud Siim Kallas tegi augustis vahespurdi ja kahekordistas toetuse. Voogi hinnangul aitasid sellele kaasa rohked soosivad meediakajastused, muu hulgas seoses 20. augusti taasiseseisvumispäeva tähistamisega. Ka debattides on Kallas suutnud jätta teistest kaalukama ja kogenuma mulje.

Samasugust «kogu rahva presidendi» profiili nagu Kaljurannal, Kallasel aga numbrite kohaselt ette näidata pole. Ta on küll tugev pretendent eestlaste, kõrgharitute ja kõrgemapalgaliste jaoks, ent pole suutnud haarata muulaste poolehoidu.

Täbarasti on käinud teiste kandidaatide käsi. Veel juunis 11-protsendi elanikkonna toetust nautinud vandeadvokaat Allar Jõksil tuleb pärast ebaõnnestunud nalja Arvamusfestivalil leppida 6,9 protsendi rahva toetusega. Voogi sõnul on kukkumise peapõhjus pigem selles, et erinevalt Kaljurannast mõjub Jõks paljudele liialt konfliktialti inimesena.

Mart Helme (EKRE) toetus pole 5-6 protsendist kõrgemale kerkinud, sest küsitluse kohaselt keegi peale EKRE valijaskonna teda naljalt presidendina ei näe. Lisaks kaotab Helme silmatorkavalt naiste hulgas, kellest tahaks teda riigipeaks vaid 2,2 protsenti.

TNS Emori andmed näitavadki, et kõige erakonnatruumad on Reformierakonna ja EKRE toetajad. Tervelt 47 protsenti mõlemast eelistab presidendiks oma erakonna ametlikku kandidaati – Siim Kallast või Mart Helmet.

Teiste suuremate erakondade – eeskätt sotside - toetajad sama ustavad pole, vaid tahaks Kadriorus näha pigem Marina Kaljuranda. See on ka üks põhjus, miks SDE ametliku kandidaadi Eiki Nestori toetusnumbrid 4,9 protsendist kõrgemale ei küündi.

Rahva toetus viitab võitjale?

Voogi sõnul on augusti tulemused kõnekad veel seetõttu, et ajalooliselt on taasiseseisvunud Eestis presidendiks saanud alati keegi, kes elanikkonna viimastes arvamusküsitlustes olnud esimesel või teisel kohal.

Reeglina on presidendivalimised võitnud suurima rahva toetusega kandidaat, erandiks oli vaid populaarsuselt teisel kohal olnud Lennart Meri võit 1992. aastal. Kui muster jätkub, võib juba praegu kindel olla, et tulevase presidendi perekonnanimi algab K tähega.

UURINGUST

Küsitlusperiood: 17.08-24.08.2016
Kokku küsitleti 1505 elanikku (1026 eestlast; 479 muust rahvusest) vanuses 15-74-aastat
Uuringu meetod: personaalintervjuud vastajate kodudes  ja veebiintervjuud

Tagasi üles