Rootsieestlased süütavad koos eestirootslastega Stockholmis muinastule

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Muinastulede ööl palistavad rannajoont lõkked.

FOTO: Marianne Loorents

Stockholmis tähistavad rootsieestlased muinastulede ööd Djurgårdenil Vabaduse värava juures ja süütavad laupäeva õhtul kell 20 koos eestirootslastega muinastuled.

Vabaduse värav asub Lõuna-Djurgårdenil Manilla laiu neemel ja on Rootsi eestlastele tähtis monument. Läänemeri on olnud teeks vabadusse kümnetele tuhandetele inimestele ja Rootsi rannik on olnud vabaduse väravaks. Paljud 1944. aasta paadipõgenikest, kelle tänuavaldust Rootsi rahvale see ausammas endas kätkeb, ei näinud Eesti taasiseseisvumist ega saanud kunagi naasta vabasse Eestisse, teatas Rootsi Eestlaste Liit.

Muinastulede öö langeb sellel aastal kokku tähtpäevaga, mil Rootsi taastas täpselt veerand sajandit tagasi diplomaatilised suhted Eesti, Läti ja Leeduga. Selle juubeli puhul kogunetakse Vabaduse värava juurde, et üheskoos vabadusest laulda ning jagada üksteisega oma mälestusi ja emotsioone 20. augustist 1991.

Eesti kujuri Matti Variku poolt valmistatud monumentaalne 8 meetri kõrgune hallist graniidist kitsa piluga Vabaduse värav õnnistati sisse ning anti pidulikult üle Rootsi rahvale 7. oktoobril 1994.

«Meenutagu Vabaduse värav Eesti rahva julget võitlust demokraatia ja õigluse eest ning olgu see monument tunnistuseks meie kahe rahva lähedusest,» ütles Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf mälestussamba avamistseremoonial peetud kõnes.

Värava kahele küljele on graveeritud eesti ja rootsi keeles tekst «Vabaduse värav. Eestlaste ja eestirootslaste tänu rootsi rahvale anno 1994. Tulime väikestes paatides üle mere pakku terrori ja diktatuuri eest. Meid jõudis kohale kolmkümmend tuhat meest, naist ja last – töölisi, kalureid, talupoegi, haritlasi... Meid koheldi hästi, me saime tööd, rajasime kindlustundes kodud ja perekonnad. Me ei unustanud kunagi maad, kust olime sunnitud lahkuma ja me töötasime ta vabaduse heaks. Olgu Vabaduse värav tunnistajaks rootslaste inimlikkusele ja sallivusele nende suhtes, kes otsisid varjupaika kurjal ajal ja meenutagu ta üht rahvakildu, kes siin leidis endale uue kodu. Eestlased ja eestirootslased Rootsis.»

Tagasi üles