Pärnu linna ametnikud on kimbatuses, sest riik ei ole andnud juhiseid, kuidas täpselt peaks rahvusvahelise kaitsja saajate aitamiseks antud nn pearaha kasutama.
Rasedate võimlemistund, uus madrats või hambaravi: linn ei tea, kuidas sõjapõgenike abistamiseks antud rahaga käituda
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
2. september 2016, 13:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juuli lõpus saabus Kreekast Eestisse kaks Euroopa rändekava alusel vastu võetud Süüria perekonda. Üks neist peredest, kus on mees ja lapseootel naine, sai endale tugiisiku ning asus seejärel Pärnusse elama.
Nüüd aga pöördus pere tugiisik Pärnu linna poole küsimusega, kas linnal oleks võimalik riigi poolt eraldatud nn pearahast perekonda toetada. Nimelt maksab riik ühekordset toetust neile omavalitsustele, mis põgenikke vastu võtab. Toetuse suurus ehk nn pearaha on 3000 eurot kaitse saaja kohta.
Tugiisik selgitas linnavalitsusele, et toetust oleks muu hulgas vaja selleks, et naine saaks osa võtta rasedate tasulisest võimlemisest, pere saaks uue madratsi ning oma hambaid ravida.
Linnavalitsus sattus seepeale aga veidi kimbatusse, sest ei teadnud, kas selliste tegevuste ja kulutuste toetamine on eesmärgipärane. Linna esindaja märkis sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas, et omavalitsustele ei ole senini saadetud piisavaid juhendmaterjale, mis selgitaks neile õigusi ja kohustusi riigi poolt eraldatud raha kasutamise osas.
On küll olemas käskkiri linnale raha eraldamiseks, millega kohustatakse omavalitsusi kasutama toetust eesmärgipäraselt ning lubatakse selle kasutamist vajadusel kontrollida, ent samas pole mingilgi moel piiritletud, milliseid tegevusi ja kulutusi eesmärgipäraseks peatakse.
Seetõttu paluski linna esindaja ministeeriumilt teavet selle kohta, kas riigi poolt eraldatavate vahendite kasutamisel loetakse eesmärgipäraseks kulutusi, mis tehakse näiteks tasuliste raviteenuste kompenseerimiseks, juhilubade saamiseks, kodu sisustamiseks, arvuti või auto ostmiseks, reisikulude katteks ja muuks.
Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag selgitas Postimehele, et toetuse eraldamise eesmärgiks on toetada kohalikke omavalitsusi rahvusvahelise kaitse saajate parema toimetuleku ja kohanemise tagamisel.
Raagi kinnitusel ei ole omavalitsustele tõepoolest juhendmaterjale toetuse kasutamiseks. «Eesmärk on säilitada omavalitsuste õigus ise rahaliste vahendite kasutamise osas, vajadusel saavad kohalikud omavalitsused pöörduda küsimustega ministeeriumi poole,» selgitas ta.
Selline korraldus võimaldab Raagi sõnul omavalitsusel arvestada vastuvõetud inimeste vajadustega, samuti oma kogukonna eripäradega. «Samas on ministeeriumil õigus küsida, milleks on kohalik omavalitsus toetust kasutanud ja vajadusel kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust,» täpsustas ministeeriumi ametnik.
Ministeerium ei ole Pärnu linnavalitsusele veel vastanud, kas ülaltoodud konkreetsete tegevuste toetamine rahaliselt oleks eesmärgipärane või mitte.