Dick Cheney on USA kõigi aegade võimsaim asepresident. Selles on ühel meelel nii poolehoidjad kui kriitikud. Ehkki Ühendriikide põhiseadus asetab viitsepresidendi õlule vaid ühe kohustuse – anda otsustav hääl, kui senatis hääled võrdselt jagunevad –, on Cheney oma rolli George W. Bushi lahkel loal Valges Majas sedavõrd määravaks muutnud, et seda ei saa võrrelda ühegi teise riigipea asemikuga USA ajaloos.
Täpselt kuu aja pärast valivad ameeriklased Valgesse Majja uued näod ning tuleva aasta 20. jaanuaril läheb 67-aastane Cheney koos Bushiga väljateenitud pensionile. Olles pidevalt kinnitanud, et ei kavatse memuaare kirjutada, ütleb Cheney vanim tütar Liz, et isa on nüüd selle peale tõsiselt mõtlema hakanud.
Ei hakka südant puistama
Ilmselt poleks siiski tegemist mingi südamepuistamisega nagu Bill Clintoni tuhandeleheküljeline autobiograafia. Pigem mõistab Cheney, et peab jäädvustama oma rolli USA-le niivõrd pöördeliste sündmuste ajal nagu 11. septembri rünnakud ja Iraagi sõda. Ajaloolased vajavad tema versiooni Valge Maja telgitagustest.
Lähedaste sõnul ei suhtu Cheney erruminekusse kurbuse ega innu, vaid ülima rahulikkusega, sügavas veendumuses, et isegi sellised sammud nagu terroristide väidetav piinamine ja USA kodanike pealtkuulamine olid riigi julgeoleku tagamisel põhjendatud.
Kuidas suutis Cheney, iseloomuomaduste poolest võib-olla mitte just loomupäraseim poliitik, tõusta USA etteotsa? Pärit Wyomingist, ühest USA hõredamini asustatud osariigist, suundus ta tudeerima mainekasse Yale’i ülikooli, kuid kukkus sealt varsti välja. Pärast koduosariiki naasmist töötas Cheney mõnda aega elektrikuna ja lõpetas kohaliku ülikooli politoloogina. Doktoriväitekiri jäi paraku kirjutamata – ees terendas Washington.
Kiire tõus Washingtonis
Kongressi ametnikuna tegi Cheney karjääriredelil kiire tõusu ja ta määrati vaid 34-aastasena president Gerald Fordi kantseleiülemaks. Et Ford kaotas aga peatselt valimised, naasis Cheney Kongressi, ent nüüd juba poliitikuna. Kuigi ta valiti Wyomingist kuuel korral esinduskotta, ei pidanud ta valimisedu nimel eriti vaeva nägema. Osariik on pea alati vabariiklasi pooldanud.
1989. aastal tõusis Cheney vanema Bushi valitsuses kaitseministriks ning lõi aktiivselt kaasa esimeseks Iraagi sõjaks valmistumisel. Ametist lahkudes mõtles ta ka Clintoni vastu presidendiks kandideerimise peale, ent kroonilised tervisemured – Cheney on üle elanud neli südamerabandust – sundisid teda poliitikast lahkuma.
Tähelepanu pöördus naftakompanii Halliburtoni juhtimisele. Tollaste kolleegide sõnul on Cheney vaoshoitud käitumise taga peidus üleannetu huumorisoon ja tavatu suuremeelsus alluvate suhtes.
2000. aasta kevadel vabariiklaste sisevalimised võitnud noorem Bush pöördus Cheney poole, et see aitaks tal leida sobivat asepresidendikandidaati. Kogemustega bürokraat Cheney muutnud aga selle protsessi konkurentidele niivõrd keeruliseks, et valis end peaaegu ise Bushi asemikuks.
Möödunud kuul ilmunud biograafias portreteerib Washington Posti ajakirjanik Barton Gellman Cheneyt kui haruldust USA poliitikas – inimest, kes ei tahtnud võimu juurde pääseda mitte isiklike ambitsioonide rahuldamiseks, vaid oma veendumuste elluviimiseks. Cheney pidas Vietnami sõja järel USA täidesaatvale võimule seatud piiranguid fundamentaalseks ajalooliseks veaks, mis tuleb parandada.
Bushi administratsioonis tõusis Cheney kohe võtmetegelaseks. Gellman pajatab loo vanema Bushi asemikust Dan Quayle’ist, kes selgitas Cheneyle ametikoha peensusi. «Dick,» rääkis Quayle, «tead, sa hakkad palju mööda maailma reisima, hakkad raha koguma, matustel käima. Seda asepresidendid teevadki. Me kõik oleme seda teinud.» Cheney naeratas ja vastas: «Meil on presidendiga sellest teine arusaam.»
Kolleegid rääkisid juba 2002. aasta sügisel, et just Cheney on Valge Maja mootor. Tohutu töövõime najal varustab ta Bushi otsuste tegemiseks vajalike faktide ja analüüsiga. Ta loeb juba hommikul kella 4.30 ajal memosid, saab luureinfoteabe enne seitset, tehes kindlaks küsimused, mida ta Bushiga arutada tahab. Tund aega hiljem võtab ta osa ka presidendi igapäevasest teabetunnist.
Kui Bushi esimesel ametiajal mängis Cheney juhtivat rolli 11. septembri terroriaktide järel, mil ta aitas planeerida seni lõpetamata sõdu Afganistanis ja Iraagis, siis viimaste aastate jooksul on Cheneyt tabanud mitmed tagasilöögid.
Tulistas sõpra näkku
Meenutagem – 2006. aasta veebruaris lasi ta Texases jahil olles oma sõpra tulirelvast näkku, novembris kaotasid vabariiklased vahevalimised, mullu märtsis leiti Cheney jalast tromb. Teda naeruvääristati, kui ta rääkis, et Iraagis on kõik korras, ehkki samal ajal oldi seal kodusõja lävel.
Vähenenud on ka sõjapistrikuks kutsutud Cheney mõju USA välispoliitikale. Vahevalimiste järel kõrvaldati ametist Cheney mentor Donald Rumsfeld ning viimase asemel sai kaitseministriks pragmaatilisem Robert Gates.
Ka välisminister Condoleezza Rice pooldab poliitikat, mis ei välista dialoogi kurjuseteljelt kõrvaldamata riikide Iraani ja Põhja-Koreaga. Ideoloogiline kindlameelsus on asendunud realismiga.
6 fakti
• Sündis 30. jaanuaril 1941. aastal Lincolnis Nebraska osariigis.
• Ameerika Ühendriikide 46. asepresident.
• Salateenistuse koodnimeks on Angler (sobivad vast kõik inglise-eesti sõnaraamatus olevad vasted: õngitseja, merikurat, intrigant).
• Olnud 44 aastat abielus oma keskkooliaegse kallima Lynne’iga.
• Demokraatide presidendikandidaadi Barack Obama kauge sugulane.
• Armastab jahtida ja kalal käia.