Baškiiri naine õpetab vene lastele eesti keelt

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

lasteIse meisterlikult bajaani mängiv Fljuza Hairullina õpetas oma poja Ilnuri mängima baškiiri pilli kuraid, mis meenutab flööti.

FOTO: Peeter Langovits

Tallinlanna Fljuza Hairullina hämmastab oma energia, talendi ja oskusega jõuda kõike teha. Sealhulgas ehitada kultuurisildu oma kodumaa Baškiiria ja tema jaoks teiseks kodumaaks saanud Eesti vahel.

Fljuza Hairullina sündis ja kasvas üles baškiiri külas, ülikooli lõpetas aga erialalt ajakirjanikuna Tatarstani pealinnas Kaasanis. Eestisse tuli ta 1980. aastate keskel piltlikult öeldes tummana. Ta valdas ainult kahte keelt: oma emakeelt – baškiiri – ja tatari keelt, mis on väga sarnased. Nii pidigi aktiivne naine siin elades järjepanu selgeks saama nii vene, eesti kui ka inglise keele, mis tema emakeelest aga täielikult erinevad.


Elu laste keskel


Eestisse sattus Fljuza sellepärast, et tema meremehest abikaasa sai suunamiskirja Eesti Merelaevandusse. Siin sündisid lapsed, tütar Elvira ja poeg Ilnur. 15 aastat tagasi jäi abikaasa teadmata kadunuks ja lapsi kasvatas Fljuza üksi. Elvira on juba suureks kasvanud ja õpib Oxfordi ülikoolis, Ilnur on Mustamäe humanitaargümnaasiumi 8. klassi õpilane.


Kuigi diplomeeritud ajakirjanik, pole Fljuza ülikoolis õpitud erialal päevagi töötanud. Ta läks tööle hoopis samasse lasteaeda, kuhu pani oma tütre. Ja seal selguski, et töö lastega on just see, mida ta teha tahab, tema kutsumus.


«Kes siis veel peale enda lähedaste armastab teid nii siiralt kui lasteaialapsed?» küsib Fljuza. Töötanud on ta ka postkontoris. «Üks tatarlanna soovitas, et saan seal ka eesti keelt natuke õppida.» Tõsi küll, eesti keelt räägib Fjuza tänu tööle eestikeelses kollektiivis juba üsna sujuvalt ja muidugi on põhjuseks ka naise kangekaelsus eesmärkide täitmisel.


Pärast postitööd sattus ta taas laste keskele, kui läks tööle lasteaeda-algkooli, kus sai noorema vanuseastme laste eesti keele õpetaja kvalifikatsiooni ning võttis vastu lasteaia juhataja ettepaneku hakata õpetama eesti keelt algkooli lastele.


Keeltest programmeerimiseni


Kas see on ikka päris normaalne, et baškiirlanna vene lastele eesti keelt õpetab? «Muidugi oleks parem, kui eesti keelt õpetaksid eestlastest õpetajad, kuid mis teha, kui neid ei jätku?» arutleb Fljuza. «Pretensioone pole minu vastu olnud...»


Põhimõtteliselt võiks Hairullina töötada ka juba lasteaia juhatajana, sest vastavad kursused on tal edukalt läbitud. «Igasuguseid tunnistusi on mul juba oma sadakond kilo,» naeratab ta. Nende hulgas on Tallinna Ülikooli bakalaureuse diplom kasvatusteaduses, tulemas on magistrikraad aga koguni multimeedias ja informaatikas.


Fljuza sõnul «nakatas» teda infotehnoloogiaga üks õppejõud, kellega ta ülikoolis tutvus, ja ehkki IT-valdkond oli talle täiesti võõras territoorium, on nüüd jäänud kaitsta vaid magistritöö. Teema on võõrkeelte õppimine arvuti abil. «Nüüd saan ise luua õppeprogramme, ei pea enam võõraid kasutama,» selgitab Fljuza.


Kuna diplomandid tohivad võtta kui tahes palju õppeaineid tasuta, veedab Fljuza ülikoolis pikki tunde. Täiendab oma eesti ja inglise keelt, õpib saksa ja araabia keelt. «Patt oleks jätta selline võimalus kasutamata.» Pole kahlust, et kui diplom kaitstud, läheb Fjuza järgmistele kursustele. Sest kui hammas on verel, pole enam pääsu.


Fljuza on nagu suur ime. Ta mängib lisaks kõigele meisterlikult bajaani ja laulab – just tänu sellele sai ta omal ajal eksamiteta sisse Kaasani Ülikooli. «Meie külas mängis ja laulis iga teine ja veel paremini kui mina,» räägib Fljuza.


Ilma temata ei möödu Tallinnas ükski baškiiri-tatari kohalik pidu, ta võtab osa kõigist kontsertidest ja isegi kotijooksu võistlustest. Ta lihtsalt peab, sest on siinse baškiiri kultuuriseltsi juhataja.


Baškiiri kodu Mustamäel


Kord tuli ta mõttele lavastada esimest korda Eestis tatarikeelne näidend. Mõeldud-tehtud. Ajas näitlejate pundi kokku, valis välja näidendi, lavastas ja – ei mingit üllatust mõistagi – mängis ka peaosa.


Fjuza poeg Ilnur käis eesti lasteaias, nüüd õpib aga eestikeelses koolis, sest selline on tema ema valik. Õpib probleemideta ja käib lisaks moslemi pühapäevakoolis. «Üks ei sega teist,» arvab Fljuza.


Kodus, Mustamäe korteris, on baškiiri kultuuri õhkkond. Poja õpetas ta mängima kodumaalt toodud kuraid, mis meenutab flööti.


2004. aastal, Baškiiria rahvuskangelase Salavat Julajevi 250 aasta juubeli eel (muide, viimast 25 eluaastat veetis Salavat Julajev sunnitöödel Pogevikus, mis kannab nüüd nime Paldiski, ja sinna on ta ka maetud) tekkis väsimatul Fljuzal uus idee. Nimelt see, et eesti lauljad laulaksid baškiiri laule ja baškiirid eesti laule.


Laulavad Fljuza pilli järgi


Ta läks selle ideega kultuuriministeeriumisse ning selline laulja Villu Valdmaa näol ka leidus. Nende aastate jooksul käis Valdmaa mitu korda esinemas Baškiirias, kus oli Fljuza sõnul vallutanud kohaliku publiku südamed. Valdmaa jaoks otsis Fljuza selliseid laule, mida ei mäletanud enam baškiirid isegi. Hiljem lõi Valdmaaga kampa rahvusooperi solist Alar Haak.


Ka 40 lauljast koosnev Baškiiria filharmoonia kapell ei suutnud tulesädemena rahutu Hairullina veenmisele vastu panna ja õppis pähe kaks eestikeelset laulu. Nii ongi, et eestlased käivad esinemas Baškiirias, baškiirid ja tatarlased aga siin.


Oma töö eest kultuurisildade ehitajana Baškiiria ja Eesti vahel sai Fljuza Hairullina Baškiiria teenelise kunstitegelase aunimetuse. Oma argipäevadel on ta aga ikka lihtne lasteaiakasvataja ühes Tallinna lasteaias.

Fljuza Hairullina


•    Sündis 7.02.1960 Baškiirias Novo-Kurutšjovo külas
•    Lõpetas 1985. aastal Kaasani Ülikooli ajakirjanduse erialal
•    Elab Eestis alates 1986. aastast
•    Kaitses 2005. aastal Tallinna Ülikoolis bakalaureusekraadi kasvatusteaduses
•    Kaitseb 2008. aastal Tallinna Ülikoolis magistrikraadi informaatikas ja multimeedias
•    Töötab kasvatajana Tallinna lasteaias Delfiin (praegu ajutiselt ei tööta, sest teeb diplomitööd)
•    Asutas 2000. aastal Baškiiria kultuuriselts, mida juhib tänini

Tagasi üles