Praegu elab Eestis 47 n-ö kvoodipagulast, kes on siia Euroopa rändekava alusel ümber asustatud ja ümber paigutatud. Neist esimesed jõudsid siia tänavu märtsi lõpus. Kõigil Süüriast, Iraagist ja Jeemenist pärit inimestel on väga isesugune lugu ja saatus. Erinevad on nende oskused, probleemid ja vaated tulevikule. Postimees leidis üles kaks väga vastandlikku näidet: mõlemad väikeste laste isad, kes toodi esimeste seas rändekava alusel Kreekast Lasnamäele.
Tellijale
Usutlus Eestisse toodud põgenikega: suurim probleem on see, et paistame siin välja (6)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
12. september 2016, 10:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Sam (nimed muudetud) valdab perfektselt inglise keelt, siis Hamoudi räägib vaid araabia keelt (kui viisakusavaldused ning mõned lihtsad eestikeelsed laused välja arvata, eesti keeles on näiteks «aitäh», «suur tänu» ja «nägemist» tema jaoks väga oluline öelda). Kui Sam räägib tulevikuplaanidest ja uuest võimalusest, siis Hamoudi muretseb mööbli puudumise ning tõlke ebapiisavuse pärast. Meeste kodumaa on erinev ning kui Sam peab end ateistiks, siis Hamoudi on moslem. Kui Sam rändas koduriigist Kreekasse üksi, siis Hamoudi pidi teekonnal hoolitsema kogu pere – kolme lapse ja naise – eest.