«Teetööd ja ärge muretsege, see peab olema armastus»

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Illustratsioon: Alari Paluots

Tahame seda või mitte, aga kurikuulus ja müstiline tehisintellekt trügib meie ellu üha jõulisemalt. Seni on inimsugu rahustatud, et robotid teevad tulevikus ära rutiinse töö ning meie võime rahumeeli tegeleda lõbusamate loominguliste väljakutsetega. Viimasel ajal tuleb aga üha rohkem näiteid sellest, et masinad võivad hakata tööd näppama isegi loomeinimestelt.

Mõned kuud tagasi üllatas maailma Jaapani romaanivõistlusel teise vooru pääsenud käsikiri, mille olid kirjutanud kahasse lihast ja luust inimesed ning tehisintellekt. Nimelt osales Hakodate ülikooli teadlaste tiim ulmekirjanik Shinichi Hoshi auks loodud pisut kummalisel romaanivõistlusel, kuhu oodati nii inimeste kui ka masinate kirjutatud teoseid. Kokku saadeti konkursile 1450 lühiromaani, millest 11 olid kirjutatud tehisintellekti abiga. Žürii muidugi ei teadnud hindamisel kirjatööde autoreid, mistõttu tuli paljudele suure üllatusena, et teise vooru valiti ka osaliselt tehisintellekti kirjutatud lugu. Kuigi tehisintellekti abiga on maailmas varemgi ilukirjandust kirjutatud, ei olnud need varem sellist tunnustust saanud.

Selle uskumatu saavutuse taga seisab teadlane Hitoshi Matsubara, kes on tehisintellekte uurinud juba 1980. aastatest alates, aga idee panna masin iseseisvalt romaane kirjutama tekkis tal kuus aastat tagasi. Žüriisse kuulunud Jaapani kirjanik Satoshi Hase kommenteeris hiljem, et oli tulemuses tõeliselt üllatunud, sest teosel oli väga hea ülesehitus. Siiski ei võitnud raamat peaauhinda, kuna tegelaste kirjeldused olid nigelavõitu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles