Inimõiguste keskus kogub kooseluperede kohtukaasuste heaks annetusi

Inimõiguste keskus kogub kooseluperede kohtukaasuste heaks annetusi.

FOTO: SCANPIX

Eesti inimõiguste keskus aitab edendada võrdset kohtlemist ja kogub kooseluperede kohtukaasuste heaks annetusi.

Annetustest tuleva rahaga loodab inimõiguste keskus kiiremini reageerida ühiskondlikele debattidele ning seista mõjusamalt võrdse kohtlemise ja sallivuse eest. Annetused aitavad keskusel diskrimineerimise ohvreid otseselt kaitsta ja esindada neid kohtus. See aga aitab omakorda muuta olemasolevaid diskrimineerivaid tavasid ja seadusi.

Võrdse kohtlemise programmis on inimõiguste keskus kaasa aidanud kooseluseaduse vastuvõtmisele ja teinud täiendusettepanekuid seaduseelnõusse. Samuti koostas keskus kooseluseaduse sisulist poolt tutvustavad faktilehed, mis aitasid ühiskonnas ümber lükata mitmeid müüte.

«Oleme kujunenud võrdse kohtlemise valdkonna kompetentsikeskuseks Eestis, kelle poole pöörduvad meedia, ametkonnad ja teised huvilised, et saada eksperthinnanguid ja teadmisi teema kohta,» kirjutab inimõiguste keskus annetuskampaania selgituseks. «Viis aastat oleme läbi viinud kampaaniat «Erinevus rikastab», mis suurendab avalikkuse teadlikkust võrdsest kohtlemisest.»

Inimõiguste keskus on asutanud ka võrdse kohtlemise võrgustiku, et koos teiste organisatsioonidega strateegiliselt ja mõjusalt võrdset kohtlemist edendada.

«Diskrimineerimise ohvriks võib sattuda igaüks,» selgitab keskus. «Isegi kui sa ei kuulu mõne vähemusgrupi hulka – kuigi suure tõenäosusega siiski kuulud – , võidakse sind diskrimineerida ka seetõttu, et vähemuse hulka kuulub sinu sõber või pereliige või et sind arvatakse vähemuse hulka kuuluvat. Seega on loomulik, et toetad sellist Eestit, kus on kõigile tagatud võrdsed võimalused ja kus saad ise olla oma saatuse sepp.»

Inimõiguste keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal kirjutas neljapäevases Päevalehes perekonnast, mis on sattunud bürokraatia tõttu totrasse olukorda. Grossthal kirjeldas olukorda, kus ühelt pool ütleb riik, et laste seaduslik ema on nende ema – teisalt seda fakti aga ei tunnusta.

Tagasi üles