Elu Tiibetis ehk usuvabadus Hiina eripäradega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil pole tiibetlane, vaid kohalikes rahvariietes poseeriv hiinlasest turist. Viimaseid käib Tiibetis aina rohkem.
Pildil pole tiibetlane, vaid kohalikes rahvariietes poseeriv hiinlasest turist. Viimaseid käib Tiibetis aina rohkem. Foto: AFP/SCANPIX

Päike pole jõudnud veel Lhasa kohale tõusta, kui juba on tosinad värvikalt riides usurändurid kogunenud Tiibeti budismi kõige pühama templi Jokhangi ette palveid lugema. Paljud kokkutulnuist – nii tiibetlased kui ka han-hiinlastest külalised – ütlevad, et Pekingi võimu all elab religioon läbi õitseaega ning jüngritel on täielik vabadus oma usukombeid täita.

Analüütikute ja munkade sõnul ei ulatu see vabadustunne aga nendeni, kes elavad kloostrites. Viimaste elud ja liikumine on valitsuse range kontrolli all. Sellesama valitsuse, mis tahab iga hinna eest hoida ära vähimatki allumatusilmingut rahutus piirkonnas, mis hoolimata ametlikust staatusest «autonoomiana» on Pekingi range lõa otsas.

«Me ei ole vabad,» ütleb naaberprovintsist Sichuanist pärit 33-aastane munk. AFP ei maini tema nime. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles