Jakob Westholmi gümaasium valis uueks õppesuunaks riigikaitse

7. veebruaril oli Jakob Westholmi gümnaasiumis riigikaitsepäev. Külas käisid kaitseväelased, tutvuti erinevate relvadega ning toimus ka kätekõverdusvõistlus.

FOTO: www.westholm.tln.edu.ee

Jakob Westholmi gümnaasium avab sügisel riigikaitse õppesuuna, mille vastu on juba suurt huvi üles näidanud nii poisid kui ka tüdrukud.

Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb hiljemalt 2013. aastaks gümnaasiumites senise kahe asemel ette kolm õppesuunda ning Westolmi gümnaasium otsustas lisaks traditsioonilistele humanitaar- ja reaalharule avada riigikaitse suuna.

Uue õppesuuna eestvedajate, Westholmi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kaiko Lippuri ja infojuhi Andrus Altmeri sõnul sobib see hästi õpilastele, kes on huvitatud riigikaitsega seotud elukutsest, näiteks päästeametniku, piirivalvuri, politseiniku, tollitöötaja, vanglaametniku või kaitseväelase tööst.

Lippur rääkis Postimees.ee´le, et nad soovivad kõiki neid ja mitmeid teisigi riigitööga seotud ameteid juba gümnaasiumiastmes õpilastele tutvustada, et abituriendil oleks soovi korral lihtsam hiljem vastavas kõrgkoolis õpinguid jätkata.

«Kindlasti ei piira meie uus õppesuund kuidagi noorte tulevikuväljavaateid ainult riigikaitseteemaliste elukutsetega, vaid omandatud teadmised ja oskused leiavad rakendust pea igal elualal,» lisas ta.

Lippur märkis, et uus õppesuund ei ole seotud sõjaväelise väljaõppega ega nõukogude ajal antud tsiviilkaitsetundidega, vaid pigem soovivad nad ühelt poolt rõhutada kooli ajaloolisi traditsioone ja väärtusi - on ju tuntud Wikmani poisid tegelikult Westholmi kooli poisid - ning teisalt pakkuda noortele reaalseid tulevikuväljavaateid ja praktilisi oskusi.

Altmeri lisas, et kodanikukasvatuse õppesuuna valinud õpilane omandab lisaks tavaainetele alusteadmisi näiteks ka õigusest, eetikast, filosoofiast, poliitikast ja psühholoogiast, meedia ja kirjanduse analüüsist, topograafiast, esmaabi andmisest ning süvendatult ka ajaloost ja keskkonnakaitsest.

Seni gümnaasiumis õpetatud riigikaitseained toimuvad Altmeri sõnul laiendatult, tutvustades õpilastele muu hulgas Eestis tegutsevaid korrakaitse- ja julgeolekuinstitutsioone. «Õppesuuna üks eesmärkidest on süvendada isamaalist kasvatust, austust kodumaa, kooli ja ühiskonna vastu,» märkis Altmeri.

Lippuri sõnul suudavad nende enda õpetajad katta umbes 90 protsenti ainetest, muu osas tulevad appi külalislektorid. Tema kinnitusel on koolil väga hea koostöö ka kaitseväega.

Huvi uue õppesuuna vastu on Lippuri sõnul olnud elav, üllatuslikult eriti just kooli 9. klasside tütarlaste hulgas, kuid samas on huvi tuntud juba ka väljaspoolt kooli.

Tagasi üles