Riigikogu ei toetanud tänasel istungil Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ettepanekut korraldada rahvahääletus teemal, kas Eesti riik peaks osalema Euroopa Liitu (EL) saabunud immigrantide ümberjaotamises.
Riigikogu ei toetanud EKRE ettepanekut korraldada immigratsiooni küsimuses rahvahääletus (3)
27. september 2016, 14:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EKRE fraktsioon esitas tänavu juunis riigikogule seaduseelnõu, et panna 2017. aasta 23. aprillil rahvahääletusele küsimus «Kas olete nõus, et Eesti Vabariik osaleb Euroopa Liitu saabunud põgenike ümberjaotamises?».
EKRE esimees Mart Helme selgitas toona, et rahvahääletusel saadav seisukoht annaks immigratsioonipoliitikale tugeva legitiimsuse. Samuti andis EKRE siis riigikogu juhatusele üle ligi 40 000 massiimmigratsiooni vastasele petitsioonile antud toetusallkirja.
Eelnõu algatajate esindaja Jaak Madison selgitas, et möödunud aasta 22. septembril Brüsselis toimunud kohtumisel leppisid ELi riikide ministrid kokku 120 000 rahvusvahelist kaitset vajava inimese ümberpaigutamises liikmesriikide vahel. Kokku jagavad liikmesriigid ümber 160 000 inimest, millest Eesti osakaal oleks ligikaudu 550 inimest.
«Seoses selle küsimusega, mis on tekitanud ühiskonnas suurt poleemikat, vastandumist ja ka eri osapoolte selle ülesõhutamist, aitaks meie ettepanek tunduvalt pinget ühiskonnas maha võtta ning anda inimestele võimalus öelda, kas me peaksime osalema kõnealuses kavas ja paigutama sunduslikult ümber inimesi, kellest osa ei tahagi siia tulla ja keda ka väga paljud meie inimesed ei oota,» ütles Madison.
Põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt rõhutas, et otsus ühineda ELiga võeti vastu rahvahääletusel. «Rahvahääletusel anti sellega põhiseaduslik mandaat selleks, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik. Kui antud juhul otsus, mis pannakse rahvahääletusele, läheb vastuollu varasema rahvahääletusega, siis ma ütleks, et õigusjõud on sellel varasemal rahvahääletusel, millega muudeti põhiseadust oluliselt,» selgitas Nutt.
Tema sõnul tegi põhiseaduskomisjon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, selle poolt hääletas kuus ja vastu viis komisjoni liiget.
Läbirääkimistel Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Mihhail Stalnuhhini hinnangul on Eesti väärt oma rahvuslikku poliitikat immigratsiooni küsimuses.
Eelnõu lükati tänasel istungil tagasi. Selle poolt hääletas 51, vastu 14 ja erapooletuid oli neli riigikogu liiget.
Helme: 40 000 inimese arvamuse eiramine on erakordselt nahaalne
«Võimuerakonnad tõestasid täna veenvalt, et vilistavad rahva arvamusele külma kõhuga,» märkis EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme. «Teisiti ei ole võimalik tõlgendada riigikogu otsust tõmmata vesi peale ettepanekule korraldada rahvahääletus küsimuses, kas Eesti peaks osalema immigrantide ümberjaotamise mehhanismis.»
Helme sõnul ei olnud koalitsioonil mitte ühtegi kaalukat argumenti, et mitte lubada rahval öelda oma sõna küsimuses, mis mõjutab Eesti elu väga pikka aega ja võib-olla pöördumatult.
Helme sõnul on poliitilises mõttes EKRE allkirjade kogumise kampaania üks suurema allkirjade hulgaga petitsioone, mis taasiseseisvunud Eestis on tehtud, ja seda eirata on erakordselt nahaalne.
«Rahvahääletuse mittetoetamist põhjendati sellega, et Eesti rahvas on ühinemise Euroopa Liiduga heaks kiitnud ning sellega on antud mandaat selleks, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik. On erakordselt väär väita, et nüüd ei ole meil üheski küsimuses enam mitte midagi öelda,» nentis Helme. «Me astusime Euroopa Liitu esiteks suveräänsuse kaitse klausliga. Kui see kaitseklausel ei ole rakendatav immigratsiooni küsimuses, nagu meile praegu tahetakse selgeks teha, siis see tähendab, et meil ei olegi enam kübekestki suveräänsust järel. On ainult suveräänsuse rudimendid.»
Helme sõnul ei lõppe Eesti rahvale kahjuliku immigratsioonipoliitika ajamine enne, kui vahetatakse välja vabariigi valitsus.