Päikeselinn Rio võitleb turvalisuse eest

Armee haarangud Brasiilia suuruselt teises linnas Rio de Janeiros tegutsevate narkojõukude tabamiseks on sagedased. Foto: AFP/SCANPIX

Rio de Janeirol pole viimasel ajal läinud just suurepäraselt – novembris šokeeris rahvusvahelist avalikkust valitsuse sõda hurtsikasumeid kontrollivate narkorühmituste vastu, jaanuaris aga laastasid piirkonda paduvihmad.

Sõda Brasiilia valitsejate ja narkokartellide vahel pole üllatuseks isegi neile, kes riigist mitte midagi ei tea. Kahjuks kipuvad nii Eesti kui ka teiste riikide meediasse jõudma Brasiiliast peamiselt teemad, mis seotud narkokaubanduse, vägivalla või loodusstiihiaga.

Seetõttu võib mõista, miks brasiillased sellise stereotüüpse mõtlemise vastu järgmise paari aasta jooksul aina vihasemalt võitlema hakkavad – 2014. aastal toimub Brasiilias järgmine jalgpalli MM, 2016. aastal võõrustab Brasiilia suuruselt teine linn suveolümpiat.

Hirm elu pärast

Mõlemad suursündmused nõuavad valitsuselt suuri investeeringuid ja riiki oodatakse järgmistel aastatel peale suurte välisinvesteeringute ka turistide horde. Turvalisuse tagamiseks alustatigi umbes kahe aasta eest ulatuslikke operatsioone favela’de puhastamiseks narkootikumidest ja narkokaubandusest.

Novembris teatasid võimud, et järgmisena tehakse puhtaks favela’de kompleks Complexo de Alemão, kuhu paljud narkokaubitsejad politsei eest põgenenud olid. Tagajärjeks olid suured rahutused ja relvastatud kokkupõrked Rio tänavatel. Surma sai nii kurikaelu, politseinikke kui ka tavalisi inimesi, kes juhusliku kuuli ette jäid. Rääkimata negatiivsest meediakajastustest rahvusvahelisel areenil.

Jaanuari oli plaanitud favela’de puhastamise järgmine etapp, kuid piirkonda tabanud loodusstiihia tõttu tuli väed suunata hoopis uputuskahjustusi likvideerima ja üleujutusohvreid abistama ning suuroperatsioon favela’des lükkus edasi. Üleujutustes on nüüdseks sama hästi kui hävinud paar linna Rio de Janeiro osariigis, hukkunud on umbes 900 ja kadunuks jäänud üle 400 inimese, juba teatatakse ka surmadest, mille põhjuseks peetakse ohtlikku nakkushaigust leptospiroosi.

Narkokaubitsejad, kes enne puhastusoperatsiooni olid hakanud favela’dest taanduma, võtsid need taas üle. Enne paduvihmasid tegid eriüksused ja politsei koostööd ka kohalike favela’de elanikega, õhutades neid üles andma organiseeritud kuritegevusega seotud inimesi ja nende varjajaid. Tõsisemalt hakati favela’sid puhastama taas alles möödunud pühapäeval, kui politsei ja eriüksused sisenesid üheksasse Rio favela’sse ja näitasid, kellele peaks linnas kuuluma võim.

Enne tunnistasid paljud politseiga koostööd teinud favela’de elanikud, et nad on hirmul. Nii kirjutas Brasiilia suurim meediaväljaanne O Globo möödunud nädala keskel, kuidas inimesed, kelle slummidest narkokaubitsejad välja taheti kihutada, kardavad oma elu pärast – narkorühmitused kuulutasid, et kõik kollaboratsionistid kavatsetakse üles otsida ja armu neile ei anta.

«Olen hirmul,» tunnistas O Globole anonüümseks jääda soovinud elanik. «Aitasin politseid, kuna ma ei suuda enam taluda, kuidas need bandiidid käituvad mu koduukse ees oma suva järgi. Alles ma nägin, kuidas rohkem kui kümme narkokaubitsejat peksid ühe mehe surnuks. Mu lapsed näevad seda kõike pealt. Ma ei tunne end enam turvaliselt, kardan, et nad võivad mulle viga teha.»

Segadust tekitav meediapilt

Pühapäeval haarasid võimud kontrolli veel üheksas favela’s ning operatsioonid jätkuvad. Kindlasti saame lähitulevikus veel nii mõnelgi korral lugeda narkosõdadest Rios ja vägivallast ning meid hirmutatakse meedia vahendusel, kuidas Brasiilia on kohutavalt ohtlik kant.

Kas see on põhjus, miks sinna mitte sõita? Kindlasti mitte. Ei tasu unustada, et narkosõjad jäävad tavalise turisti liiklusteelt enamasti kõrvale. Turistid ei satu enamasti ei favela’desse ega Põhjatsooni*, kus käib suurem madistamine.

Pealegi on rahvusvaheline meediapilt Rio ja Brasiilia vägivallast sageli pisut liialdatud ja üle võlli keeratud. Muidugi võib Rios juhtuda, et keegi torkab noa ribidesse ja nõuab endale turisti maist varandust. Aga niimoodi võib sama hästi juhtuda ka näiteks Londonis.

* Selgituseks: Rio on jagatud Lõuna- ja Põhjatsooniks. Lõunatsoonis elavad jõukamad inimesed ning on kuulsad rannad ja vaatamisväärsused. Põhjatsoonis asub rohkem favela’sid ja elanikkond on vaesem. Need kaks tsooni on tegelikult kui kaks täiesti erinevat linna, mis justkui ei asukski samal planeedil.

Liis Kängsepp on homme kell 17.30 Tallinnas Apollo raamatupoes (Estonia pst 9) esitletava raamatu «Brasiilia – kired ja kontrastid» autor.

Mis on favela?