Fotod: Tallinna kesklinnas suuravarii põhjustanud noormees tunnistas end kohtus süüdi
Oluliselt täiendatud!

Täna hommikul algas Harju maakohtus istung 23-aastase mehe üle, keda süüdistatake mullu kevadel Tallinna kesklinnas 13 vigastatuga liiklusõnnetuse põhjustamises. Noormees tunnistas kohtus oma süüd ja väljendas sügavat kahetsust. Prokurör nõuab talle kaheksa kuud šokivangistust, kaitsja peab seda aga ülekohtuseks - süüasja arutamine jätkub veel sel kuul.

Juunis toimunud eelistungil otsustati, et süüasja arutatakse lühimenetluses. See tähendab, et tunnistajaid ja eksperte istungile ei kutsuta ning kui süü leiab tõendamist, siis arvestab kohus võimalikust karistusest kolmandiku maha.

Tänasel istungil selgitas prokurör Rainer Amur, et lühimenetluse kasuks otsustati põhjusel, et kannatanud ei peaks kohtusaalis juhtunut uuesti üle elama.

Gregorist sai Oliver

Istungi alguses selgus, et vahepeal nime vahetanud süüdistatav Gregor Kobing on nüüd Oliver Kobing. Noormees ei selgitanud nimevahetuse tagamaid, öeldes vaid, et vahetas nime käesoleva aasta alguses.

Oliveri kaitsja Urmas Simon palus kohtunikul kannatanute ja süüdistatava delikaatsete terviseandmete kaitseks kuulutada istung kinniseks. Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur ja kannatanute esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk ei pidanud seda aga vajalikuks, tuues põhjuseks, et ehkki kannatanud ei soovinud ise istungil osaleda, mõistavad nad, et avalik huvi on suur. Kohtunik otsustas jätkata avaliku istungiga.

Seejärel luges prokurör süüdistuse ette ja Oliver kinnitas, et talle on süüdistus arusaadav ja ta tunnistab enda süüd. 

Kaitsja nõustus üldjoontes süüdistusega, kuid leidis, et tsiviilhagiga nõutavad summad on ülepaisutatud. Nimelt esitasid neli kannatanut Oliveri vastu füüsilise, varalise ja moraalse kahju hüvitamiseks 100 000 eurose nõude.

Kannatanute esindaja Sirk selgitas, et kaks kannatanut on esitanud 30 000-eurose ja kaks kannatanut 20 000-eurose nõude. Ehkki kindlustus on osa hüvitanud, pole see piisav, sest kõik kannatanud on vähemal või rohkemal määral kaotanud oma töövõime ning juhtunu on põhjustanud neile vaimseid kannatusi. Üks kannatanu pidi töökohta vahetama, teine aga pole võimeline tööle naasmagi.

«Kannatanute jaoks oli see traumeeriv kogemus. Juhtunu oli ootamatu, sest kõiki liiklusreegleid täites oldi veendunud, et midagi ei saa juhtuda,» märkis Sirk, kelle kinnitusel on kannatanud seisukohal, et noormees tuleb süüdi mõista.

Prokurör selgitas pikalt, miks peaks kohus karistama Oliveri üle sanktsiooni keskmise määra. Ta ütles ekspertiise ja muid kirjalikke tõendeid ning tunnistajate ütlusi silmas pidades, et kõik need viitavad vaid Oliveri süüle ja annavad olulise pildi süü suurusest. 

Kokku oli avariipaigas jalakäijatena ja autodes ohus 16 inimest ning neist neli said eluohtlikke või raskeid vigastusi. Käesolevas kriminaalmenetluses arvestataksegi neid nelja kannatanut. Kergemaid vigastusi sai veel üheksa inimest, nende seas kolm last. Noorim kannatanu oli kõigest üheksakuune, vanim 63-aastane. Prokuröri sõnul pole sellist avariid viimase kümne aasta jooksul juhtunud. «Kokkupõrge oli nii tugev, et tolmupilv tõusis õhku.» 

Avariile eelnes sõnasõda

Sündmused said prokuröri selgitusel alguse juba päev varem, kui süüdistatav tarvitas koos sõpradega peol alkoholi. Hommikul sõitis ta BMW roolis Viimsist tagasi kesklinna ning lisaks temale viibis autos veel kolm reisijat. Stockmanni ristmikul tekkis tal aga tunnistajate sõnul ühe teise autojuhiga sõnasõda. Oliver vihastus ja alustas suures vihahoos uuesti mootorsõiduki juhtimist. Ekspertiisi hinnangul sõitis ta 50 km/h alas 103 km/h.

Prokuröri sõnul põles Oliverile Tartu maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmikule jõudes punane foorituli, kuid ta otsustas seda eirata ning ristmiku keelava tulega senisel kiirusel ületada. Samal ajal tuli paremalt Kreutzwaldi tänavalt Tartu maanteele vasakpööret sooritama asuv Mercedes-Benz, millele Oliver paremalt otsa sõitis. Avarii tagajärjel paiskusid sõidukid ohutussaarel viibivate inimeste sekka. 

Oliver ise on prokuröri sõnul väitnud, et ta nägi punast foorituld, kuid ta tahtis autos olnud tüdrukutele muljet avaldada.

«Sõidukiirus 103 km/h ja tahtlik fooritule eiramine on need põhjused, miks me täna siin kohtusaalis oleme,» märkis prokurör. «Avariis ei hukkunud õnneks kedagi, kuid mis oleks olnud, kui Mercedest poleks ette sõitnud ja Kobing oleks ülekäigurajale välja sõitnud. Seal oli palju inimesi ja arvatavasti oleks siin nii mõnigi hukkunu.»

Samuti märkis ta, et noormees oli alkoholi tarvitanud ning tal on probleeme oma viha kontrollimisega. 

Kaitsja täpsustas, et tegemist ei olnud joobega selle klassikalises mõttes, kus isik võtab napsu ja istub pärast seda rooli, vaid pidu oli toimunud eelmisel õhtul ja hommikul oli tegu juba jääknähtudega. «Kobing ise ütles, et ta tundis end hommikul väga normaalselt ja ei arvanud, et tal joove on. Ta arvas, et puhkamisest piisab, kuid vaatamata sellele oli tema veres alkoholi,» märkis kaitsja, lisades, et kui Kobing oleks sõitu paar tundi hiljem alustanud, ei oleks ilmselt joovet tuvastatud.

Prokurör aga leidis, et tegemist on väga raskete rikkumiste ja tagajärgedega, sest vigastatute hulk on väga suur. Arvestada tuleb tema sõnul ka kohta ja aega, sest teadupärast asub avariipaiga lähedal Keskturg ja seetõttu liigub seal palju inimesi. «Seejuures oli süüdistatav teadlik, elades ise seal vahetus läheduses, et seal on turg ja palju inimesi, kuid otsustas sellegipoolest käituda ohtlikult,» rääkis prokurör, märkides istungi jooksul korduvalt, et noormehe käitumine oli üldohtlik.

Kergendava asjaoluna nimetas ta aga seda, et süüdistatav on väljendanud kahetsust ja tunnistanud oma süüd.

Tema hinnangul peaks seega kohus Oliverile määrama nelja aasta pikkuse vangistuse, ent kuna asja arutatakse lühimenetluses, tuleks talle seega määrata kahe aasta ja kaheksa kuu pikkune vangistus. Kõige õiglasem oleks prokuröri hinnangul, kui Oliverile mõistetaks kaheksa kuud šokivangistust ning ülejäänud karistus määrataks tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Katseaeg peaks prokuröri hinnangul mööduma Oliveril kriminaalhooldaja järelevalve all, seejuures ei tohiks ta tarvitada alkoholi ning ta peab osalema sotsiaalprogrammis, et noormehest kasvaks korralik liikleja. Lisaks leidis süüdistaja, et noormehelt tuleks võtta kaheks aastaks ja kuueks kuuks juhtimisõigus. Ta vaidles vastu ka kaitsja väitele, et kannatanute kahjunõuded on liialt suured.

Viis kannatanule haiglasse lilled

Kannatanute esindaja Sirk lisas, et kannatanud toetavad karistuse osas prokuröri taotlust. «Süüdistatav peaks mingi aeg olema kindlasti ühiskonnast eraldatud,» märkis ta. «Kannatanud toetavad ka seda, et talt juhtimisõigus ära võtta ja mitte kuudeks, vaid aastateks.»

Noormehe kaitsja teatas aga, et ta ei näe põhjust, miks peaks süüdistatav saama reaalse vangistuse ja miks peaks teda ühiskonnast eraldama. Kaitsja põhjendas, et poolteist aastat hiljem on vahistamist vaid avaliku huviga raske põhjendada. Samuti märkis ta varasemale lahendile viidates, et üle poole aasta kestnud vangistus avaldab isikule juba ebasoodsat psühholoogilist mõju.

Kaitsja lisas, et Oliver peab niigi kogu ülejäänud elu elama teadmisega, mida ta on teinud ja kui palju ta on peredele valu valmistanud.

Noormees on kaitsja sõnul avaldanud kahetsust. Ta on käinud ka haiglas ühel kannatanul külas ja viinud talle lilled. Kui prokurör ja kannatanute esindaja heitsid ette, et see on ka kõik ja muud abi pole Oliver kannatanutele pakkunud, sõnas kaitsja, et kohtualune pole lihtsalt teiste kannatanute andmeid kätte saanud. Väidetavalt luges noormees eelpool mainitud kannatanu kohta ajakirjandusest, kus oli muu hulgas kirjas ka osakond, kus õnnetuses viga saanud naine viibis.

Kannatanute esindaja tõi omakorda välja, et menetleja pole teda sellest teavitanud, et keegi oleks soovinud kannatajatega ühendust võtta. Samuti nentis ta, et kui süüdistatav oleks päriselt muretsenud, oleks ta kannatanud kas või maa alt üles otsinud, et neile kuidagi kahju korvata.

Kaitsja lisas, et talle jääb ka arusaamatuks, kuidas saab süüalune katseaja jooksul kõik nõuded hüvitada. Nimelt nõudis kannatanute esindaja, et süüalune peab hüvitama kahjusummad katseaja vältel, vastasel korral tuleks tema vangistus täies ulatuses täitmisele pöörata.

«Loomulikult võtab Oliver Kobing materiaalsed kahjud omaks ja hüvitab need nii kiiresti kui võimalik, kuid mittevaralise kahju puhul peaks arvestama süüdistatava majanduslikku olukorda,» põhjendas kaitsja, miks on kannatanute hagid tema hinnangul liiga suured. «Koos kõigi muude nõuetega, mis süüalusele kaasnevad, tuleks tal hüvitada 200 000 kuni 300 000 eurot,» märkis kaitsja, et selliseid summasid pole võimalik süüalusel paari aastaga tasuda.

Kaitsja lisas, et kohtualust ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning ta ei ole ka hiljem kuritegu toime pannud. «Õnnetus on jätnud Oliveri hinge sügava jälje ja neid tolmupahvakuid, mis avarii tagajärjel õhku paiskusid, näeb mees siiani,» sõnas ta. Seetõttu paluski kaitsja kaitsealusele reaalset vanglakaristust mitte määrata.

Süüdistav puhkes kohtupingis nutma

Viimasena sai sõna ka süüdistatav ise. «Ei ole ühtegi päeva, kus ma tehtut ei kahetseks. Olen valmis tegema kõik, et kannatanutele tehtud asju heastada,» ei suutnud Oliver pisaraid tagasi hoida.

Kahetunnise istungi käigus istus ta kohtusaalis vaguralt ega soovinud täiendavaid ütlusi anda.

Süüasja arutamine jätkub praegustel andmetel Harju maakohtus 11. oktoobril ning kohus peaks otsuse langetama 24. oktoobril.

Kannatanute nõuded

  • Avariis eluohtlikke vigastusi saanud 30ndates naine nõuab hüvitiseks 30 000 eurot, kindlustus on talle hüvitanud 2600 eurot. Tema töövõime kaotus on 60 protsenti.
  • Raskeid tervisekahjustusi saanud 50ndates aastates naise töövõime kaotus on 80 protsenti. Vaatamata pingutustele pole ta saanud veel tööle naasta. Tema soov on samuti saada hüvitiseks 30 000 eurot, kindlustus on talle seni hüvitanud 1500 eurot.
  • Raskeid tervisekahjustusi saanud 40ndates naine on 40 protsendi ulatuses töövõimetu. Ta ei saanud avarii tagajärjel endisel töökohal jätkata ja oli sunnitud töökohta vahetama. Tema soovib hüvitiseks saada 20 000 eurot, kindlustus on talle seni hüvitanud 1500 eurot. 
  • Raskeid vigastusi saanud 15-aastane tüdruk on 40 protsendi ulatuses töövõimetu. Tema soovib hüvitiseks 20 000 eurot, kindlustus on talle hüvitanud 350 eurot.

Lisaks tsiviilhagidele on kannatanud esitanud taotluse ka menetluskulude hüvitamiseks, see jääb suurusjärku 3000 eurot.

Taust

Põhja ringkonnaprokuratuuri esitatud süüdistuse järgi põhjustas toona veel 22-aastane Gregor eelmise aasta 16. mai hommikul Tallinnas Tartu maanteel liiklusõnnetuse, milles sai vigastada 13 inimest, kellest üks sai eluohtlikke vigastusi ja kolm raskeid vigastusi.

Noormees oli eelnevalt alkoholi tarvitanud, ent mitte kriminaalses joobes, nagu ekspertiisist selgus. Tal tuvastati alkoholi piirmäära ületamine (0,55 mg/g), mis on väärteole vastav tegu.

Tartu maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmikule jõudes põles Gregorile punane tuli, kuid ta otsustas seda eirata ning ristmiku keelava tulega ületada. Nii sõitis ta otsa lubava fooritulega Tartu maanteele vasakpööret teinud Mercedesele, mida juhtis 42-aastane Eve. Kokkupõrke tõttu paiskusid mõlemad autod tee keskele ohutussaarele, kus oli sel hetkel seitse jalakäijat.

Tallinna kesklinna suuravariis sai viga 13 inimest. Foto:

FOTO: Eva Kübar

Avariis said raskeid tervisekahjustusi kokku neli inimest – kaks jalakäijat ja kaks Mercedeses olnud inimest ning kergemaid vigastusi said veel üheksa inimest, kellest kolm olid jalakäijad, kolm aga BMW-s ja kolm Mercedeses olnud inimesed. BMWs oli kokku neli inimest. Mercedeses viibis õnnetuse hetkel viis inimest, teiste seas ka 10-kuune pisipoiss, kes toimetati kergemate vigastustega Tallinna lastehaiglasse.

Kriminaalmenetlust juhtinud prokurör Rainer Amur on varem öelnud, et süüdistatava käitumine oli väga vastutustundetu. «Ebakaines olekus hommikusel ajal läbi kesklinna kihutamist ei ole võimalik õigustada justnimelt selle pärast, et siis on linn täis liikuvaid inimesi ning õnnetuse põhjustamise oht on eriti kõrge,» sõnas ta. Prokuröri sõnul tuleb antud juhul ainult õnne tänada, et esmapilgul šokeerivalt suurel kiirusel toimunud avarii tagajärjel keegi ei hukkunud.

Liiklusõnnetuse asjaolude välja selgitamiseks alustati kohe pärast juhtunut kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 422 alusel, mis käsitleb sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus. Mullu septembris, seejärel, kui kõik tunnistajad ja kannatanud olid üle kuulatud, esitati Gregorile liiklusõnnetuse põhjustamises kuriteokahtlustus. Käesoleva aasta jaanuaris saatis politsei kriminaalasja prokuratuuri ning kevadel jõudis kriminaalasi lõpuks kohtusse.

Tagasi üles