Kehv parvlaevaühendus sunnib Hiiumaa piimatootjat piima ära viskama ja loomad tapamajja saatma

Hiiumaa piimatootjatel on rasked ajad.

FOTO: Kristjan Teedema

Harv parvlaevaühendus kõrvalsaarega tähendab Hiiumaa piimatootjale sügisel rasket aega - piim, mis enam jahutisse ära ei mahu, tuleb ära visata ning piimakoguse vähendamiseks peab loomade poole vaatama.

Hiiu Leht kirjutas möödunud reedel, et sügisel käib laev Hiiumaalt Saaremaale harvem ja kuna piimaauto iga päev Hiiumaale ei pääse, ajavad lautade piimajahutajad üle ääre nagu nõiakaev kevadel. Parvlaevaühendus on sealsetele piimatootjatele aga väga oluline, kuna piima viiaksegi edasi vaid Saaremaale, mandrile hiidlaste piima ei veeta.

Nii on Hiiumaal Mati Vallikivile kuuluvas Tater­ma laudas saanud juba tavapäraseks, et neljas või viies lüps ei mahu enam 3300-liitrisesse piimajahutisse ja väärtuslik mahepiim voolab kanalisatsiooni. Kuu algulgi ei mahtunud 120 liitrit piima enam kuskile.

Tõepoolest, kui suvel sõidab praam kahe saare vahet lausa mitu korda päevas, siis sügise algusega muutus olukord Hiiumaa-Saaremaa liinil hoopis nukramaks. Näiteks teisipäeval ja neljapäeval pole ühtegi väljumist, laupäeval üks ja muudel päevadel üks väljumine hommikul ja lisaks teine õhtul. Nädalavahetuse väljumisajad ei sobi paraku Saaremaalt tulevale piimaautole.

Vallikivi piima äraviskamisest: «Eks ta annab tegelikult rammu maale tagasi, aga väga kalli hinnaga.»

Piim tuleb ära kallata, loomad lihakombinaati saata

Vallikivi rääkis Postimehele, et kuna olukord muutub Hiiumaa piimatootja jaoks kriitiliseks igal sügisel, on muret korduvalt kurtud ka maavanemale. «On küll öeldud, et las piimaauto tuleb laupäeva õhtul ära ja pühapäeva hommikul läheb tagasi. Aga kes selle kinni maksab, kui auto ühe lüpsiga ära läheb? Mul on vaja, et neli lüpsi peal oleks,» rääkis piimatootja.

Hiidlase sõnul ei tuleks uue piimajahuti soetamine kõne allagi, sest seda raha pole kuskilt võtta. «Vana laut ka, ei mahukski suurem,» ütles Vallikivi. See ainuski jahuti sai toetusrahade eest ostetud juba 13 aastat tagasi.

Mis ta siis üleliigse piimaga teeb? «Tegelikult ei olegi midagi teha,» ohkas ta. «Mul on kaks farmi ja kui sinna mahub, siis vahel viin 40-liitriste püttidega sinna. Aga see on ka hirmus töö ja ega ei jaksagi.»

Nii ei olegi piimaga teha muud, kui sõnnikuhoidlasse ära kallata. «Eks ta annab tegelikult rammu maale tagasi, aga väga kalli hinnaga,» nentis Vallikivi.

Kusjuures, Taterma talus on mahelehmad, mis tootvat tavalehmadest isegi vähem piima. Sellegipoolest ei jää muud üle, kui karja vähendada – möödunudki nädalal läks 18 lehma lihakombinaati.

Kui ministeeriumi rahakott paisub, tuleb ka reise juurde

Hiiu maavalitsuse transpordi­spetsialist Tõnis Paljasma ütles Hiiu Lehele, et piimatootjate mure on talle teada ja ideaalis võiks laev tõepoolest iga päev sõita, kuid ministeeriumil pole selleks piisavalt raha. Ka on piimaauto ja tavareisijate soovitud reiside ajad tema sõnul erinevad.

Parvlaevaliikluse eest vastutav majandusministeerium tõdeski, et raha mängib oma rolli. «Laevasõidu graafik kujuneb suuresti kohaliku kogukonna koostöös, lisaks piimatootjatele on vaja arvestada ka liini kasutavate kooliõpilaste ja teiste reisijate vajadustega,» ütles Postimehele ministeeriumi avalike suhete juht Rasmus Ruuda.

Ta nentis, et viimasel nädalal on olukorda oluliselt raskendanud tormine ilm, mis ka laevaliiklust pole puutumata jätnud. Samuti juhtis ta tähelepanu asjaolule, et tänavu on maavalitsuse soovil niigi graafikusse lisatud väljumised ka laupäeval. «Seega ongi sõite juba rohkem kui varasemalt,» märkis Ruuda.

«Kui rahalised võimalused paranevad, saame lisada Hiiumaa-Saaremaa liinile reise juurde,» lisas ta. Ministeerium lubab, et kahe saare vahelise ühenduse kvaliteet paraneb juba kevadel, kui liinile tuleb täiesti uus parvlaev Soela.

Vallikivi sõnul kestab raske aeg igal sügisel septembris ja oktoobris. Edasi läheb juba kergemaks, sest rohi külmub ära ja ega piimagi siis nii palju enam ei tule. Tema teada on rasked olud aga oluliselt vähendanud hiidlaste huvi piimatootmisega tegelemise vastu.

«Ma tean täpselt, et 1993. aastal oli Hiiumaal 92 piimatootjat. Nüüd on umbes kümme korda vähem,» teadis ta rääkida. «Kui laevaliiklust korda ei saada, jääb neid arvatavasti veelgi vähemaks.»

Tagasi üles