Paet: väliskomisjon oli kõigest olulisest informeeritud

Välisminister Urmas Paet

FOTO: Mihkel Maripuu

Kuigi välisminister Urmas Paet keeldus otseselt kommenteerimast Wikileaksi kaudu avalikuks saanud infot, et USA erisaadik Daniel Fried andis suvel 2009 Eestile kaalumiseks kolme Guantánamo vangi toimikud, rõhutas minister, et riigikogu väliskomisjon oli kõigest olulisest informeeritud.

«Riigikogu väliskomisjoniga arutasime Guantánamoga seonduvaid küsimusi põhjalikult 22. oktoobril 2009 ning välisministeeriumi poolt osalesid lisaks välisminister Urmas Paetile ka kantsler Marten Kokk ja poliitikadirektor Clyde Kull,» ütles Paet Postimees.ee’le.

«USA ei esitanud ametlikku taotlust ning ametlike läbirääkimiste pidamiseni Guantánamost vabanejate osas Eesti USAga ei jõudnud, sest välis- ja siseministeerium jõudsid järeldusele, et Eesti seadused seda ei võimalda, seega polnud ka valitsuses rohkem midagi arutada,» rõhutas Paet veel kord.

«Wikileaksi väiteid ei hakka kommenteerima. Veel kord – ametlike läbirääkimisteni võimalike konkreetsete persoonide osas ei jõutud,» kinnitas välisminister.

2009. aasta suvel andis Ameerika erisaadik Urmas Paetile Tallinnas üle toimikud kolme vangi kohta, kelle vastuvõttu USA Eesti valitsusel kaaluda palus, ilmnes Wikileaksi vahendusel avalikuks saanud USA saatkonna raportist.

«Kohtumisel Eesti välisministri Urmas Paetiga 29. juulil Tallinnas esitas erisaadik Guantánamo sulgemise küsimustes, suursaadik Daniel Fried Eesti valitsusele taotluse kaaluda Guantánamos hoitavate vangide vastuvõtmist, keda USA valitsus ei saa saata nende päritoluriiki seoses murega nende üleandmisjärgse kohtlemise pärast,» seisis USA saatkonna ettekandes.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser ütles Postimehele samas, et talle ei ole teada fakt, et USA andis Eestile üle konkreetsete vangide toimikud. «Paet on väliskomisjonile rääkinud küll, et Eestile on vangide vastuvõtmist pakutud ja et Eesti ei ole selle kohta siduvat lubadust andnud. Et aga oleks pöördutud konkreetsete andmetega, sellest ei ole väliskomisjon kunagi kuulnud,» nentis Mikser.

Tagasi üles