/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
/nginx/o/2015/10/12/4586645t1h0b60.jpg)
Balti riikide tervisekäitumise kogumikust nähtub, et kui Eestis algas 2010. aastal sündimuse tugev langus, hakkas Lätis sündimus hoopis järsult kasvama. Rahvastikuteadlase hinnangul võib Eestis languse taga olla muu hulgas iganenud vanemahüvitise süsteem.
Aastatel 2004–2014 kogutud andmetest nähtub, et Lätis on peaaegu kogu selle aja olnud sündimus 1000 elaniku kohta madalam kui Eestis, kuid seejärel lõunanaabritel tendents pöördus.
Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit tõdes, et põhjusi on nende arvude taga kaunis raske leida. «Siin võivad mängus olla teatavad juhuslikud hälbed, aga ka perepoliitilised muudatused. Igasugused perepoliitilised sammud mõjutavad seda kindlasti,» lausus ta.
Eestis mõjutas sündimust rahvastikuteadlase hinnangul suhteliselt tõhusalt vanemahüvitise süsteem. «Ent kõik meetmed kaotavad teatava aja jooksul oma mõju, kui midagi juurde ei tule. Mulle tundub, et see ongi olnud probleem: Eestis ei tehtud nendel aastatel uusi samme, mis oleks lapsi tähtsustanud,» leidis ta. Samas ei ole erinevus kahe riigi vahel olnud teadlase arvates väga suur.
Nüüd kavandatakse vanemahüvitise süsteemis muudatusi ja Tiit usub, et sellega õnnestub ka sündimuses väike tõus saavutada.
Miks hakkas aga Lätis sündimus 2011. aasta paiku järsult tõusma?
Tiidu kinnitusel ei ole ühest selgitust. Rahvastikuteadlane märkis, et Lätis on sündimus olnud alates 1990. aastatest suhteliselt madalam kui Eestis. Arvatakse, et majanduskriisi ajal lahkus riigist ligi 300 000 inimest, aastatel 2011–2012 hakati aga kodumaale tagasi pöörduma.
«Seal võib olla ka see, et inimesed lükkasid laste saamist lihtsalt edasi, aga lõpuks soovivad inimesed ju ikka lapsi saada,» pakkus naistearst Made Laanpere.
Tunamullu Eestis elussündide arv kasvas, mullu oli kasv veel suurem: elussündide arv kasvas 13 551-lt 13 907ni.
Teisalt tuli statistikast välja, et kui Eestis on oodatav eluiga nii meestel (72,4 aastat) kui ka naistel (81,9) pikem kui Lätis ja Leedus, on sellest tervena elatud aastate hulk nii meeste kui ka naiste puhul Eestis madalam kui Leedus.
Tiit usub, et kuna selline näitaja on ainult ütluspõhine, ei saa selle adekvaatsuses eriti kindel olla. «Hindamise aluseks on teatud ütluspõhised andmed. See hinnang ei ole tehtud meditsiiniliste diagnooside põhjal, vaid selle põhjal, mida inimene ise oma toimetuleku kohta ütleb – see ei tarvitse alati olla täiesti adekvaatne,» lausus ta.
Tiit tõi välja Põlva- ja Võrumaa paradoksi, et tervena elatud eluiga on suhteliselt lühike, ent summaarne eluiga on üks Eesti pikemaid. «Seda on põhjendatud nii, et see ulatub tagasi majandusprobleemide aastatesse, mil üks osa inimesi ei tulnud endaga pigem majanduslikel põhjustel toime. Siis leiti oma tervises pisut rohkem puudusi ja hädasid, et saada töövabastust,» rääkis ta.
Teisalt, kui küsitakse inimestelt nende toimetulekut tervise seisukohast, siis tulevad eluga halvasti toime just need, kes elavad maal rasketes tingimustes. «Samade tervisenäitajatega inimesed linnas aga ei tunneta, et neil on toimetulekuraskused,» selgitas Tiit.
Lisaks torkab statistikast silma, et Eestis oleks esilekutsutud abortide arv 100 elussünni kohta olnud tunamullu justkui märkimisväärselt kõrgem kui Lätis ja Leedus: Eestis 38, Lätis 24,8 ja Leedus alla 17,2.
Eesti naistearstide seltsi juhatuse liige Made Laanpere rõhutas, et seesugune statistika on ülimalt eksitav ja abortide arvu saab võrrelda ainult seal, kus statistika kogumine on ühesugune. Suurele erinevusele on tema sõnul väga lihtne selgitus: Lätis ja Leedus ei registreerita kõiki aborte, näiteks ei registreerita raseduse katkestamisi erapraksistes.
«Meil kogutakse üleriigilisse registrisse kõigis tervishoiuasutustes tehtud raseduse katkestamised, aga Lätis ja Leedus selliseid registreid pole. Neid andmeid ei ole omavahel üleüldse võimalik võrrelda,» rääkis ta. Laanpere sõnul on Eestiga võrreldavad üleriigilised registrid Euroopas ainult Põhjamaades.
«Lätis ja Leedus on kahtlemata abortiivsuskordaja kõrgem, eriti Lätis, kus on tegelikult sündimus madalam ja rasestumisvastaste vahendite kasutamine Eestiga võrreldes väga madal. Nii et see kordaja on seal kahtlemata kõrgem kui ametlikus statistikas,» lisas ta.
Lätis ja Leedus ei ole Laanpere selgitusel seesuguse registri asutamist vajalikuks peetud. «Meil kõigil on Lätis ja Leedus kolleege ning teame väga hästi, kuidas seal asjad tegelikult käivad,» rääkis ta.
Võrdluses Põhjamaadega on Eestis abortiivsuskordaja Laanpere sõnul küll suurem, ent see on aastatega tohutult langenud. Põhjamaades on kordaja olnud aastaid stabiilne, kuna rasestumisvastased vahendid on olnud kättesaadavad.
«Kui vaatame Eesti teismeliste abortiivsuskordajat, siis oleme olnud maailmas kõige suurema langusega riik üldse,» märkis naistearst. Ta lisas, et kui abortiivsuskordaja Eestis pidevalt väheneb, siis sündimuskordaja siiski suureneb – see tähendab, et inimesed oskavad soovimatust rasedusest hoiduda.