Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteaduri Tarmo Kõutsi sõnul ei ole Hiiumaa laevaliiklust häirivas madalas veetasemes midagi erakordset ning see on tingitud rõhkkondade jaotusest atmosfääris.
Merendusteadlane: praeguses madalas veetasemes pole midagi erakordset
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
20. oktoober 2016, 17:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõutsi sõnul põhjustab madalat veetaset pikalt valitsenud kõrgrõhkkond ja sellega kaasnev ida- ja kirdetuul. Kõrgrõhkkond ei mõjuta mitte ainult Eesti rannikuvee taset, vaid vesi on alanenud kogu Läänemeres.
Kõuts tõdes, et viimaste aastate statistika ei näita tõepoolest nii pikka ja intensiivset kõrgrõhkkonda, mis mõjutaks veetaset nii pikka aega. Tavaliselt alandab rõhkkond veetaset maksimaalselt paariks päevaks ja taandub.
«Samas ei tasu viiteid kliimamuutustele praegusest kõrgrõhkkonnast ja madalast veetasemets küll välja lugeda, see on atmosfääri dünaamika efekt. Looduse poolest on kõik joones ning midagi eriskummalist või katastroofilist ei ole. Sellist rõhkkondade jaotust on tulnud atmosfääris ette ka varem ja tuleb kindlasti ka tulevikus,» rääkis Kõuts.
Vähemalt kaks korda aastas tuleb arvestada sellega, et veetase alaneb ja Hiiumaale sõitmisel võib tekkida probleeme.
Praegu valitsev kõrgrõhkkond on viimase aasta kõige intensiivsem. Mandri ja Hiiumaa vahelisel Rohuküla-Heltermaa laevaliinil on veetase kohati langenud kuni 70 sentimeetrit, mis raskendab parvlaevade liiklust oluliselt. Kõutsi sõnul tõusis neljapäeval veetase hetkeks -57 sentimeetrini kuid hakkas siis jälle langema. Lähipäevadeks veetaseme olulist tõusu prognoosida ei ole ja see jääb sellisele tasemele vähemalt nädala lõpuni.
«Eelmise aasta oktoobris oli umbes samasugune intensiivne kõrgrõhkkond, siis langes veetase -55 sentimeetri juurde. Detsembris oli veetase ka -50 sentimeetri juures. Keskmiselt tuleb vähemalt kaks korda aastas sellega arvestada, et veetase alaneb ja Hiiumaale sõitmisel võib tekkida probleeme.
«Suvel me ju tahamegi kõrgrõhkkonda, kuna sellega kaasneb mõnus ilm. Talvel on samamoodi, kui lumi on maas, siis on tore suusatada, kui päike paistab. Et sellega kaasneb madal veetase ja probleemid Hiiumaa laevaliinil, on paratamatus, sellega ei saa midagi teha,» rääkis Kõuts.
Rohuküla-Heltermaa liinil on veetase langenud praegusest tunduvalt madalamaks. Ajaloo madalaim fikseeritud veetase oli 10. detsembril 1959, kui Rohukülas langes veetase 101 sentimeetrit alla keskmise.
Kõuts lisas, et maailma mõistes on veetaseme tõus ja langus täiesti tavapärane nähtus.
«Tõusu ja mõõna Läänemeres peaaegu ei esine, selle nähtuse tõttu muutub veetase meil vaid kuini 10 sentimeetri võrra, kuna Läänemeri on muust maailmamerest suhteliselt eraldatud. Maailmas on veetaseme suurim erinevus tõusu ja mõõna vahel 21 meetrit, mida on mõõdetud Kanada idarannikul Fundy lahes» rääkis Kõuts.