Ministeerium tahab koolitada sõduritest abipolitseinikke

Abipolitseinik patrullimas.

FOTO: Arvo Meeks

Siseministeerium tegi kaitseministeeriumile ettepaneku kaaluda ajateenistuse baasõppesse abipolitseiniku koolituse lisamist.

Eestis on praegu tuhatkond abipolitseinikku, igal aastal asub ajateenistusse üle 3000 inimese.

«Vastavalt siseturvalisuse arengukavale soovime analüüsida võimalust lisada ajateenijate väljaõppesse korrakaitseplokk. Sisult oleks see sarnane praeguse abipolitseiniku õppega,» kinnitas siseministeeriumi pressinõunik Toomas Viks.

Ta lisas, et kui idee teostub nii, et korrakaitseplokk kattub suuresti või isegi täielikult abipolitseiniku esmase õppega, siis saaks inimene pärast ajateenistuse läbimist hakata abipolitseinikuks.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre lisas, et vaja on alles analüüsida, kuidas see kõik korralduslikult välja nägema hakkab, mida tähendab ajaliselt ja rahaliselt.

Abipolitseinike väljaõppekava maht on 40 tundi, kava hõlmab järgmisi valdkondi: õiguse alused, abipolitseiniku kaasamine, haldusmenetlus ja meetmete rakendamine, ennetus ja järelevalve, lastekaitse, tegevus sündmuskohal, isikutega suhtlemine, vahetu sund ja eriettevalmistus, esmaabi, raadioside kasutamine.

Veldre kinnitas, et automaatselt kellestki pärast ajateenistust abipolitseinikku siiski ei tehta, sellele peab eelnema soovivavaldus. «Me lihtsustaksime abipolitseinikuks tulemist,» ütles ta.

Siseministeeriumi hinnangul on valitsuse heaks kiidetud siseturvalisuse arengukavas võetud siht, et korrakaitse- ja päästeasutuste kõrval annavad turvalisuse tagamisse oma panuse kõik Eesti elanikud. Praegu peab enamik seda suuresti politsei ja kutseliste päästjate ülesandeks, kuigi mitmed turvalisusega seotud probleemid ei ole lahendatavad pelgalt riigiasutuste teenistujatega.

Arengukava on koostatud aastani 2020. «Võib juhtuda, et selle perioodi sisse jääb esimene lend ajateenijaid, kellel õnnestub see läbida koos korrakaitseõppega,» lisas Veldre.

«Seda, kas ja kuidas mahutuks väljapakutud korrakaitse väljaõpe ajateenijate baasõppesse, tuleb hakata koostöös siseministeeriumiga analüüsima. Praeguses seisus ei oska kaitseministeeriumi seisukohalt öelda, kui mõistlik ja tehtav selline lisandus väljaõppesse oleks, see tulebki ministeeriumite koostöös välja selgitada,» kinnitas kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang.

Hiljuti kirjutas Postimees, et kaitseministeeriumil on omakorda plaanis töötada välja eelnõu, et sõjaväepolitsei saaks tegelda ka liiklusjärelevalvega ning teha esmaseid menetlustoiminguid.

Esiteks toimub kaitseväe väljaõpe piirkondades, kus politsei- ja piirivalveameti (PPA) järelevalve on vähene, sest liikluskoormus on väike. See toob aga kaasa selle, et osa juhte eirab teadlikult liikluseeskirja. Samas on piirkonnas olemas sõjaväepolitsei, kes võiks joobes sõitjad ja kiiruseületajad n-ö vahele võtta.

Veel on olnud probleemiks see, et õppuse piirkonnas hakkab keegi kolmas inimene õppust häirima või seab osalejad ohtu – jälitab kaitseväe sõidukeid, sõidab joobes peaga, eirab liikluskorraldust. Kolmas oluline moment on olukorrad, kus korda rikuvad kaitseväe töötajad või ametnikud, kaitseväelased või sõjaväelisse väljaõppesse kaasatud muud isikud.

Tagasi üles