Tasub teada: milliste toiduvarudega toime tulla kriisiolukorras

Maiken Mägi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Üsna tihti ei ole võimalik ette aimata, et võib juhtuda hädaolukord ja tuleb perega mitmeid päevi kodus veeta. Sellisteks puhkudeks tasub aga valmis olla ja omale üht-teist tarvilikku koju soetada.

Kriisi-, häda- või eriolukord tähendab muuhulgas ka seda, et on katkenud normaalne toiduga varustamise süsteem. Selle võib tekitada näiteks ulatuslik loodusõnnetus, pikaajaline elektrikatkestus, epideemia või muu sündmus, mis on määratletud hädaolukorra seaduses, kirjutab maaeluministeeriumi maablogi.

Üldiselt piisab lühiajalise hädaolukorra puhul sellest, kui tarbida 20–30 protsenti vähem toitaineid kui tavaliselt. Seega peaks täiskasvanu saama ööpäevas 1900 kilokalori ulatuses toitaineid ja kuni kaheaastane laps 1000 kilokalorit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles