K, 8.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Harju maakohus mõistis suuravarii põhjustaja tingimisi vangi

Oluliselt täiendatud!
Piret Lakson
Harju maakohus mõistis suuravarii põhjustaja tingimisi vangi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
13 vigastatuga liiklusavarii põhjustanud Gregor (praeguse nimega Oliver) kohtus.
13 vigastatuga liiklusavarii põhjustanud Gregor (praeguse nimega Oliver) kohtus. Foto: Tairo Lutter

Harju maakohus mõistis tänasel istungil Tallinna kesklinnas 13 vigastatuga suuravarii põhjustanud 23-aastase Gregor Kobingu (praeguse nimega Oliver Kobing) süüdi ja mõistis talle tingimisi vanglakaristuse.

Kohus mõistis noormehe süüdi mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud mitmele inimesele raske tervisekahjustus ning määras talle karistuseks neli aastat tingimisi vangistuse.

Lühimenetluse tõttu vähendati karistust kolmandiku võrra, seega on lõplikuks karistuseks kaks aastat ja kaheksa kuud. Seda ei pöörata aga täitmisele, kui Kobing ei pane kolme aasta jooksul toime uut kuritegu.

Prokurör Rainer Amur soovinuks, et kohus mõistaks süüalusele kaheksa kuud šokivangistust, ent kohus ei pidanud sellist karistust õigeks. Kohtunik põhjendas kohtusaalis otsust ette lugedes, et juhtunust on möödas juba poolteist aastat ning Kobing on selle aja jooksul käitunud igati seaduskuulekalt. Ka peale teo toimepanemist ei nõudnud prokuratuur Kobingu kohest vahistamist, samuti ei kohaldatud talle tõkendit, mis on raskete kuritegude puhul reegliks.

Amur ütles pärast istungit Postimehele, et prokuratuur ei ole otsusega rahul, kuid samas ei saa nad ka enam midagi teha, sest lühimenetluse tõttu ei ole prokuratuuril võimalik otsust edasi kaevata. Positiivseks pidas ta aga seda, et kohus rahuldas kannatanute nõuded suhteliselt suures ulatus.

Kohtunik märkis, et süüdistatav on oma süüd tunnistanud, tehtut kahetsenud ja oma teo raskusest aru saanud ning ka oma viimases sõnas ütles Kobing, et ei möödu päevagi, kui ta oma tegu ei kahetse ning ta on nõus tegema kõik, et kannatanutele tehtu heastada.

Võetakse juhtimisõigus

Kohtuniku sõnul ei saa karistuse mõistmisel olla eesmärgiks kättemaks, vaid isiku õiguskuulekasse ellu pööramine seaduses sätestatud mõjutusvahenditega ning mitte ainult vabaduskaotuslike vahenditega ei saavutata seda eesmärki. Mõistetavalt ei ole kannatanute seisukohalt mitte ükski karistus piisavalt karm, ent Oliver Kobing on noor mees, põhjendas kohtunik, kellel on sisuliselt terve täiskasvanu elu ees.

Lisakaristusena võetakse Kobingult kaheks ja pooleks aastaks juhtimisõigus. Veelgi enam, noormees ei tohi kolme aasta jooksul tarbida alkoholi ja ta peab osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammis.

Kohtunik märkis, et noormehele mõistetud lisakaristus on maksimumilähedane ning kahe ja poole aasta pärast tuleb noormehel endale uuesti kogu liiklusseadus selgeks teha ja sooritada sõidueksam.

Lisaks peab Kobing hüvitama tsiviilhagid kogusummas 45 000 eurot 2019. aasta 24. oktoobriks. Ühtlasi peab ta tasuma riigi tuludesse menetluskulud 2714,40 eurot ositi 12 kuu jooksul. Süüdimõistetult mõisteti osaliselt välja ka kannatanute menetluskulud, mis on kokku 4000 eurot.

Kohtunik lisas, et kui Kobing on vabaduses, teeb tööd ja suudab kannatanutele tehtud kahju hüvitada, siis on kohtu hinnangul eesmärk täidetud. 

Kaitsja Urmas Simon ütles Postimehele, et Kobingul saab kindlasti olema väga keeruline kannatanutele kahju hüvitada, seda eriti meie majanduslikus tingimustes. 

Kohtuotsusele võivad süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kannatanute esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk märkis, et veel pole kindel, kas kannatanud soovivad apellatsiooni esitada.

Kobing tunnistas oma süüd

Gregor Kobing ilmus esimest korda avalikult kohtu ette 5. oktoobril, mil selgus, et ta kannab nüüd nime Oliver. Kohtusaalis tunnistas ta oma süüd. Täiendavaid ütlusi ei soovinud noormees aga anda. 

Istungi lõpus lausus Oliver läbi pisarate, et ta on valmis tegema kõik, et kannatanutele tehtu heastada. «Ei ole ühtegi päeva, kus ma tehtut ei kahetseks,» lausus ta.

Nii süüdistaja, kaitsja kui ka kannatanute esindaja leidsid toona, et süüasja on võimalik lahendada lühimenetluses, et säästa kannatanuid. See tähendab, et tunnistajaid ja eksperte istungile ei kutsuta ning kui süü leiab tõendamist, siis arvestab kohus võimalikust karistusest kolmandiku maha.

Ehkki kaitsja soovis, et kohtunik kuulutaks istungi kinniseks, ei toetanud seda mõtet prokurör ega kannatanute kaitsja ning kohtunik otsustas jätkata avaliku istungiga.

Põhja ringkonnaprokuratuuri esitatud süüdistuse järgi põhjustas toona veel 22-aastane Gregor eelmise aasta 16. mai hommikul Tallinnas Tartu maanteel liiklusõnnetuse, milles sai vigastada 13 inimest, kellest üks sai eluohtlikke vigastusi ja kolm raskeid vigastusi. Käesolevas kriminaalmenetluses arvestataksegi neid nelja kannatanut, ehkki kokku oli avariipaigas jalakäijatena ja autodes ohus 16 inimest. 

Kergemaid vigastusi sai veel üheksa inimest, nende seas kolm last. Noorim kannatanu oli kõigest üheksakuune, vanim 63-aastane. Prokuröri sõnul pole sellist avariid viimase kümne aasta jooksul juhtunud. «Kokkupõrge oli nii tugev, et tolmupilv tõusis õhku.» 

Prokurör nõudis šokivangistust

Prokurör leidis, et tegemist on väga raskete rikkumiste ja tagajärgedega, sest vigastatute hulk on väga suur. Arvestada tuleb tema sõnul ka kohta ja aega, sest teadupärast asub avariipaiga lähedal Keskturg ja seetõttu liigub seal palju inimesi. 

Seega peaks tema hinnangul kohus Oliverile määrama nelja aasta pikkuse vangistuse, ent kuna asja arutatakse lühimenetluses, tuleks talle määrata kahe aasta ja kaheksa kuu pikkune vangistus. Kõige õiglasem oleks prokuröri hinnangul, kui Oliverile mõistetaks kaheksa kuud šokivangistust ning ülejäänud karistus määrataks tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Katseaeg peaks prokuröri hinnangul mööduma Oliveril kriminaalhooldaja järelevalve all, seejuures ei tohiks ta tarvitada alkoholi ning ta peab osalema sotsiaalprogrammis, et noormehest kasvaks korralik liikleja. Lisaks leidis süüdistaja, et noormehelt tuleks võtta kaheks aastaks ja kuueks kuuks juhtimisõigus.

Kannatanute esindaja lisas, et kannatanud toetavad karistuse osas prokuröri taotlust. «Süüdistatav peaks mingi aeg olema kindlasti ühiskonnast eraldatud,» märkis ta. «Kannatanud toetavad ka seda, et talt juhtimisõigus ära võtta ja mitte kuudeks, vaid aastateks.»

16. mail 2015 sai Tallinna kesklinnas Tartu maanteel raskes avariis viga 13 inimest. Foto:
16. mail 2015 sai Tallinna kesklinnas Tartu maanteel raskes avariis viga 13 inimest. Foto: Foto: Eva Kübar

Kannatanud nõudsid 100 000 eurot

Kaitsja ei leidnud aga, et süüdistatavat tuleks reaalse šokivangistusega karistada ja ühiskonnast eraldada. Ta põhjendas, et poolteist aastat hiljem on vahistamist vaid avaliku huviga raske põhjendada. Samuti märkis ta varasemale lahendile viidates, et üle poole aasta kestnud vangistus avaldab isikule juba ebasoodsat psühholoogilist mõju, harjutades ta vanglaeluga.

Teine vaidluskoht oli kannatanute poolt Oliveri vastu esitatud tsiviilhagid summas 100 000 eurot. Kõik kannatanud on kaotanud mingil määral oma töövõime ja nii nõuavad kaks neist 30 000 ja kaks 20 000 eurot. Kaitsja märkis, et koos kõigi muude nõuetega, mis süüalusele kaasnevad, tuleks tal hüvitada 200 000 kuni 300 000 eurot. 

Seejuures soovisid kannatanud, et Oliver hüvitaks nõuded katseaja jooksul. Kaitsja hinnangul pole süüalusel võimalik selliseid summasid paari aastaga tasuda.


Kannatanute nõuded

  • Avariis eluohtlikke vigastusi saanud 30ndates naine nõuab hüvitiseks 30 000 eurot, kindlustus on talle hüvitanud 2600 eurot. Tema töövõime kaotus on 60 protsenti.
  • Raskeid tervisekahjustusi saanud 50ndates aastates naise töövõime kaotus on 80 protsenti. Vaatamata pingutustele pole ta saanud veel tööle naasta. Tema soov on samuti saada hüvitiseks 30 000 eurot, kindlustus on talle seni hüvitanud 1500 eurot.
  • Raskeid tervisekahjustusi saanud 40ndates naine on 40 protsendi ulatuses töövõimetu. Ta ei saanud avarii tagajärjel endisel töökohal jätkata ja oli sunnitud töökohta vahetama. Tema soovib hüvitiseks saada 20 000 eurot, kindlustus on talle seni hüvitanud 1500 eurot. 
  • Raskeid vigastusi saanud 15-aastane tüdruk on 40 protsendi ulatuses töövõimetu. Tema soovib hüvitiseks 20 000 eurot, kindlustus on talle hüvitanud 350 eurot.

Lisaks tsiviilhagidele on kannatanud esitanud taotluse ka menetluskulude hüvitamiseks, see jääb suurusjärku 3000 eurot.


Alkoholijoove ja kiiruse ületamine

Süüdistuse järgi põhjustas Oliver mullu 16. mai hommikul Tallinnas Tartu maanteel liiklusõnnetuse, milles sai vigastada 13 inimest, neist neli inimest raskelt. Ekspertiisi hinnangul sõitis ta 50 km/h alas 103 km/h.

Noormees oli eelnevalt alkoholi tarvitanud, ent mitte kriminaalses joobes, nagu ekspertiisist selgus. Tal tuvastati alkoholi piirmäära ületamine (0,55 mg/g), mis on väärteole vastav tegu.

Tartu maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmikule jõudes põles Gregorile punane tuli, kuid ta otsustas seda eirata ning ristmiku keelava tulega ületada. Nii sõitis ta otsa lubava fooritulega Tartu maanteele vasakpööret teinud Mercedesele, mida juhtis 42-aastane Eve. Kokkupõrke tõttu paiskusid mõlemad autod tee keskele ohutussaarele, kus oli sel hetkel seitse jalakäijat.

Avariis said raskeid tervisekahjustusi kaks jalakäijat ja kaks Mercedeses olnud inimest ning kergemaid vigastusi said veel üheksa inimest, kellest kolm olid jalakäijad, kolm aga BMW-s ja kolm Mercedeses olnud inimesed. BMWs oli kokku neli inimest. Mercedeses viibis õnnetuse hetkel viis inimest, teiste seas ka 10-kuune pisipoiss, kes toimetati kergemate vigastustega Tallinna lastehaiglasse.

Sündmused said prokuröri selgitusel alguse juba päev varem, kui süüdistatav tarvitas koos sõpradega peol alkoholi. Hommikul sõitis ta BMW roolis Viimsist tagasi kesklinna ning lisaks temale viibis autos veel kolm reisijat. Stockmanni ristmikul tekkis tal aga tunnistajate sõnul ühe teise autojuhiga sõnasõda. Oliver vihastus ja alustas suures vihahoos uuesti mootorsõiduki juhtimist. 

Liiklusõnnetuse asjaolude välja selgitamiseks alustati kohe pärast juhtunut kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 422 alusel, mis käsitleb sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus. Mullu septembris, seejärel, kui kõik tunnistajad ja kannatanud olid üle kuulatud, esitati Gregorile liiklusõnnetuse põhjustamises kuriteokahtlustus. Käesoleva aasta jaanuaris saatis politsei kriminaalasja prokuratuuri ning kevadel jõudis kriminaalasi lõpuks kohtusse.

Loe lisaks: 

Märksõnad
Tagasi üles