Brüsseli tipplobistid istutavad mõtteid ametnike pähe

Farmereid Brüsseli poliitikud kardavad – kui põllumehed vihastavad, siis ummistub liiklus ja lendavad munad. Fotol valavad Belgia farmerid protestiks piima põllule.

FOTO: Reuters/ScanPix

28 miljoni Euroopa põllumehe eest Brüsselis lobistava Copa-Cogeca peasekretäri Pekka Pesoneni sõnul võivad tipplobistid kaotada lahinguid, aga mitte sõdu. Parimad neist istutavad ametnike pähe omi ideid nii, et bürokraadid peavad neid enda omaks.


Alustuseks stiilinäide Euroopa Komisjoni tippametnikuga lõunastava Pesoneni ametlikust seisukohast Euroopa Liidu järgmisest eelarveperioodist, mis algab 2013. aastal: «Järgmisel eelarveperioodil kasvab põllumajanduse osa ELi eelarves kümne miljardi euro võrra ja Euroopa ühisturg on täielikult kaitstud. Ühtegi uut nõuet põllumeestele ei kehtestata. Farmerite sissetulekud on garanteeritud ja eestlastele makstavad otsetoetused kolmekordistuvad.» Seejärel ütleb Pesonen, et inimesed, tulge maa peale. «Ärgake üles ja jooge tass kohvi.»

Nüüd siis Pesoneni isiklik seisukoht, mida ta mainis läinud nädalal sotside Ivari Padari ja Jaan Sõrra kulu ja kirjadega Brüsselis käinud Postimehe ajakirjanikule ja Padari kutsel kohale tulnud Lõuna-Eesti põllumeestele: «Reaalsus on kodanik Pesoneni arvates selline, et tõenäoliselt kasvab surve põllumajanduseelarve kärbeteks, ja kui veab, säilitame praeguse eelarvemahu. Aga probleem on selles, et me peame tegema sellesama raha eest veelgi rohkem ja me ei saa end kaitsta rahvusvahelise konkurentsi eest. Põllumeeste sissetulekud ei kasva märkimisväärselt.»

Põllumehi lohutab, tarbijaid vihastab ja riikide stabiilsust ohustab Pesoneni tõdemus, et toiduhindu ootab aastakümnete pikkune kasv. «Teravilja hinnad hakkasid kerkima 2007. aastal, see kasv käib oma tõusude ja langustega, aga vääramatult. Meie häda ongi praegu, et kasv kulgeb üles-alla skaalal.»

Brüsselis tegutseb sadades lobiorganisatsioonides 3000 lobisti ringis, Copa-Cogeca on siin suurimaid ja vanimaid organisatsioone, kus tegeleb lobiga poolsada inimest ja teiste seas ka Eesti esindaja. Keerulise nimega asutus lobistab ELi eelarve suurima osa ehk põllumajandustoetuste nimel, mis moodustavad 40 protsenti liidu kuludest.

Mehed traktoritega

Kas Copa-Cogecal on ka oma väike terroritiib ehk mehed traktoritega, keda saab vajadusel saata Pariisi liiklust ummistama? «Meie töötame oma liikmete jaoks ja need on põllumajandusühistute ja farmerite organisatsioonid – me ei saa saata oma liikmeid tänavatele,» ütleb Pesonen. «Sellega tegelevad rahvuslikud põllumeeste organisatsioonid. Aga ometi on näiteks Belgias kaks gruppi inimesi, keda poliitikud kardavad – need on kaevurid ja farmerid.»

Pesonen on ise osalenud kahel demonstratsioonil – esimesel neist kandis ta Brüsselis Soome lippu, aga 2009. aastal loobiti teda peasekretäri rollis munadega. «Belgia põllumehed polnud rahul oma riigi põllumeeste organisatsiooni tegevusega, sest see ei kaitsnud piisavalt nende huve,» selgitab Pesonen, kes jäi oma sõnul neile lihtsalt ette.

Pesonen on särav isiksus, kes räägib head inglise keelt soome aktsendita ja võlub oma kalambuuridega isegi põllumajanduskaugeid inimesi. Hoolimata linlikest maneeridest on mees ise pärit ühest väiksest Ida-Soome talust.

Copa-Cogeca esindab tervet hulka põllumeeste organisatsioone ning lisaks sellele põllumajandusühistuid. Sestap pole ka organisatsiooni sees ühisele meelele jõudmine Pesoneni sõnul kaugeltki lihtne. Nii näiteks nõuavad Eesti ja teiste uute liikmesriikide põllumehed seda, et neile makstavad otsetoetused võrdsustataks nn vanade liikmesriikide farmerite omadega.

Siin aga üksmeelt pole ja sestap puudub organisatsioonil ka ametlik seisukoht. «Jah, me võime siin omavahel sellel teemal vaielda, aga ametlik positsioon puudub,» räägib Pesonen. «Kõigi Euroopa põllumeeste probleemiks on riikide keskmisest väiksem sissetulek – kui me nüüd ühtlustame vanade ja uute liikmesriikide toetused, siis vanade liikmesriikide põllumehed kaotavad ja uute liikmesriikide farmerid võidavad.»

Mängu ilu

Vanades liikmesriikides on aga reeglina uutest kõrgem elatustase ja seetõttu annaks toetuste langus sealsetele põlduritele väga valusalt tunda. Pesonen ise arvab, et mõistlikuks lahenduseks on vanade ja uute liikmete toetustasemete lähendamine, aga võrdsustamine pole lähiaja küsimus.

Tipplobistil on Pesoneni sõnul hea nina – ta peab Euroopa Komisjoni tulevase algatuse õigel ajal ära tabama ja asuma tegutsema, olgu see siis idee toetamine või eos lämmatamine. «Siis on vaja  teha teemaga tegelevale ametnikule selgeks, et tegu ei ole sugugi hea mõttega,» räägib ta.

Pesoneni tasemega lobist kohtub ministrite ja tippametnikega – näiteks sel nädalal istus ta ühe laua taha Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barrosoga.

Pesoneni sõnul seisneb lobisti töö ilu erinevates taktikates, mida ta kasutab enda taga seisva huvigrupi eesmärgi saavutamiseks. «Mängu ilu seisnebki selles, et sinu mõtlemine peab lõppkokkuvõttes peale jääma,» räägib ta.  «Selleks on väga erinevad taktikad ja sageli sõltub valik konkreetsest persoonist. On pehmemaid ja ka agressiivsemaid taktikaid ehk kui sa nii ei tee, siis korraldame demonstratsioone. Mõnikord on taktika kombinatsioon erinevatest meetoditest.»

Pesoneni sõnul ei tunnista hea lobist kunagi kaotust. «Me lihtsalt ei tunnista kunagi mitte midagi. Isegi kui sa oled saanud lüüa, siis ei ole ju ükski otsus tehtud igaveseks ja sa võid selle juurde alati tagasi tulla,» räägib mees. «Isegi kui sa tunnistad, et me ei võitnud praegu, siis oli see siiski vaid lahing ja sõdu ei kaota me kunagi.»

Lobisti jaoks pole eesmärk mingi kiiresti saavutatav tulemus, vaid protsess. «Kunagi ei saavutata oma eesmärke korraga, vaid tegu on samm-sammult liikumisega,» räägib Pesonen.

Parim lobist ei ole sugugi inimene, kes tabab eurovoliniku mõtte hetkel, kui see tekib. Pesonen räägib, et lobisti ülesanne on istutada idee voliniku pähe.

«Parimal juhul annad sa talle seemne ja küsid näiteks, et kas te olete kunagi mõelnud, et me võiksime luua turumehhanismi, mis aitaks maandada põllumajanduses pikaajalisi riske,» räägib Pesonen. «Parimad lobistid teevad oma tööd nii, et avalikkus ei saa isegi teada, kui nad on midagi saavutanud. Eriti tore on siis, kui ametnik tunneb rõõmu, et tal tuli selline idee. Aga tegelikult ei olnudki see tema idee – see idee tuli hoopis lobistilt.»

Pekka Pesoneni nipid lobitegemiseks
• Ehita üles suhtlus- ja infovõrgustik, hoia seda ja loo enda vastu usaldus.
• Taba uusi üleskerkivaid teemasid ja arenguid nii kiiresti kui võimalik.
• Kujunda oma organisatsiooni ühine seisukoht, tuginedes seejuures faktidele.
• Pane paika tegevusplaan ja ajakava ning tee eesmärgi saavutamiseks selgeks võtmeisikud.
• Ole oma organisatsiooni eesmärkide, rahaasjade ja tegevuste suhtes läbipaistev.
 
 

Tagasi üles