Suurbritannia saadab kevadel Eestisse 800 sõdurit, tankid ja droonid
Lisatud Marko Mihkelsoni kommentaar

Suurbritannia kaitseminister Michael Fallon.

FOTO: SCANPIX

Briti kaitseministri Michael Falloni sõnul saadab Suurbritannia tuleval kevadel Eestisse 800 sõdurit, tankid ja droonid.

Pataljoni suurune üksus ühineb Eestis Prantsusmaa ja Taani üksustega, ütles Fallon Wall Street Journalile.

Falloni sõnul võtab Briti üksus Eestisse kaasa taktikalised droonid, tankid Challenger 2 ja jalaväe lahingumasinad Warrior. Ühendkuningriik on juba varem teada andnud, et kavatseb saata Eestisse pataljoni suuruse üksuse, kuid seni ei ole britid üksuse täpse suuruse ja relvastuse kohta detaile avalikustanud.

Briti kaitseminister märkis, et pataljoni paigutamisega Eestisse näitab NATO, et allianss ei saada oma kirdeserva ainult mitte väiksemaid üksusi, vaid arvestatavat sõjalist jõudu.

«See puudutab kaht asja: kindlustunde tagamist, mida tuleb teha arvestatava kohalolekuga, ja heidutust,» ütles Briti kaitseminister. «See ei ole lihtsalt NATO artikkel viit käivitavate päästiküksuste saatmine, vaid tõsiseltvõetav sõjaline kohalolek.»

Briti pataljoni tulek Eestisse on osa NATO kavast paigutada alliansi kirdeserva heidutuseks jõudusid vastukaaluks üha agressiivsemaks muutuvale Venemaale. Eestis on selle kava juures nii-öelda raamriik Suurbritannia, kelle alluvusse tulevad ka Prantsuse ja Taani sõdurid. Lätisse tulevat pataljoni hakkab juhtima Kanada, Leedus Saksamaa ja Poolas Ameerika Ühendriigid.

Kanada, Saksamaa ja USA peaksid kolmapäeval ja neljapäeval Brüsselis peetava NATO kaitseministri kohtumise ajal avalikustama ka enda juhitavaid pataljone puudutavaid üksikasju.

Ameerika Ühendriigid on teatanud, et saadavad järgmisel aastal NATO pataljonidele täienduseks Ida-Euroopasse soomusbrigaadi.

Falloni sõnul tuleks Ühendkuningriigi otsust saata Eestisse raskerelvastusega pataljon näha märki, et Suurbritannia ei hülga Euroopa Liidust lahkudes pühendumust maailmajao kaitsele.

«See on meie kontinent ja me jätkame tööd selle turvalisena hoidmiseks. Me ei eemaldu sellest,» ütles ta.

USA on paigutanud alates Venemaa Ukraina-vastase agressiooni algusest 2014. aasta kevadel kuude NATO idapoolsesse liikmesriiki, Eestisse, Lätisse, Leedusse, Poolasse, Rumeeniasse ja Bulgaariasse rotatsiooni korras kompanii-suurused üksused.

Mihkelson: brittide otsus näitab NATO liitlassuhete tugevust

Ühendkuningriigi otsus saata Eestisse raskerelvadega varustatud pataljon näitab parimal viisil, kuidas töötavad liitlassuhted, sõnas riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson.

«Suurbritannia otsus saata Eestisse raskerelvadega varustatud täislahingvalmiduses pataljon näitab parimal viisil, kuidas töötab kindel liitlassuhe NATO raames. See otsus tugevdab märkimisväärselt Eesti julgeolekut ning tõstab tervikuna NATO heidutust väliste ohtude suhtes,» ütles Mihkelson BNSile.

«Brittide otsus viib täiesti uuele tasandile ka meie riikide kahepoolsed suhted, mis ajalooliselt on omanud ka varem kaitsekoostööalast mõõdet,» ütles Mihkelson. «Ei maksa siinkohal unustada, et sellel otsusel on kaudne seos meie kaitseväelaste erakordsel panusel pikaajalisel missioonil Afganistanis Suurbritannia üksuste koosseisus. See on ilmekas näide sellest, kuidas meie abi mujal teiseneb nüüd teiste tegevusse meie julgeoleku tugevdamisel,» sõnas ta.

«Tankivõimekuse loomine NATO pataljoni juurde vabastab omakorda meie tegevuse kaitseväele teiste oluliste ja suurt rahalist ressurssi nõudvate võimekuste arendamisel. Nii saame kiiremini välja arendada jalaväe soomusmasinate (CV-90) täisvõimekuse ning alustada iseliikuvate suurtükkide hankeprotsessidega,» ütles Mihkelson.

Tagasi üles
Back