Riigihalduse minister Arto Aas esitas valitsusele ettepanekud, kuidas muuta haldusreformi järel kohalike omavalitsuste rahastamist. Enda sõnul plaanib ta kohalike omavalitsuste rahastamises viimase kümne aasta suurimaid muutusi.
Aas tahab pärast haldusreformi muuta omavalitsuste rahastamist
26. oktoober 2016, 12:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aas selgitas, et muudatuste tegemisel tuleb arvestada, et teatud kohalike teenuste kulud on väljaspool keskusi jäävatel tagamaadel suuremad. Kavandatavate muudatustega saaks Aasa sõnul 2026. aastaks ääremaaliste, hõreda asustuse ja väiksemate tuludega omavalitsuste sissetulekuid suurendada rohkem kui 100 miljoni euro võrra.
Tasandusfondi kujundamisel tuleks edaspidi arvestada, et omavalitsustel, mille elanikud paiknevad hajusalt, kulub avalike teenuste osutamiseks rohkem raha, selgitab rahandusministeerium pressiteate vahendusel.
Edaspidi hakatakse neile ka tasandusfondist selle võrra rohkem raha andma. Tagamaade suuremaid kulusid arvestava meetme kaudu on kavas jaotada aastas 33 miljonit eurot.
Ühtlasi peaks tasandusfond senisest rohkem toetama suurema laste ja noorte osakaaluga piirkondi, kuna noortega seotud kulude osatähtsus on aastate jooksul tõusnud. Riigi eelarvestrateegiaga on kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks arvestatud 2019. aastaks 15 miljonit eurot ja 2020. aastaks 25 miljonit eurot.
Riigihalduse minister teeb valitsusele ettepaneku suurendada füüsilise isiku tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuvat osa aastatel 2019–2023 järk-järgult praeguselt 11,6 protsendilt 0,53 protsendipunkti võrra 12,13 protsendile. Sellega taastataks omavalitsustele minev üksikisiku tulumaksu osa 2009. aasta tasemele ja kõigi omavalitsuste tulumaksulaekumine kasvaks 4,6 protsenti. Aastaks 2026 saaksid omavalitsused 65 miljonit eurot rohkem ning sellest pool läheks keskmise ja väiksema tuluga valdadele ja linnadele.
Valdade ja linnade võimekuse ühtlustamiseks tuleks järk-järgult muuta füüsilise isiku tulumaksu jaotamist, nii et aastal 2026 jaguneks selle omavalitsustele ette nähtud osast 60 protsenti vastavalt nende elanike arvule. Ülejäänud 40 protsenti maksutulust jaguneks nagu praegu, maksumaksjate elukoha järgi. Osa vaesemate piirkondade põhitulude kasvaks elaniku kohta 20 protsenti või rohkemgi. Ühegi linna ega valla tulud võrreldes eelmise aastaga ei väheneks.
Muudatuse rakendamine järk-järgult tähendaks, et ümberjaotus tehtaks maksutulu juurdekasvu arvel. Nii oleks elanike arvu järgi jaotatava üksikisiku tulumaksu osa 2019. aastal 8 protsenti ja see kasvaks igal aastal jõudes 2026. aastaks 60 protsendile. Prognoosi järgi suurendaks see väiksemate tuludega omavalitsuste sissetulekuid kokku täiendavalt 55 miljonit eurot. Muudatuse eesmärk on tagada elanikele avalikud teenused kõikjal sarnasel tasemel hoolimata elukohast.
Lisaks tuleks omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks muuta maamaks kohalikuks maksuks, nii et kohalik omavalitsus saaks seada seadusega ette nähtud piires maksumäärasid ja otsustada maksuvabastuste üle.
Riigihalduse minister Arto Aas tutvustab ettepanekuid valitsuse kabinetinõupidamisel. Juhul kui valitsus ettepanekutele oma põhimõttelise heakskiidu annab, arutab rahandusministeerium täpsemad tingimused omavalitsustega läbi ja esitab järgmise aasta jooksul muudatuste jõustamiseks vajalikud eelnõud. Uus rahastamise kord saaks hakata kehtima 2019. aasta alguses.
Tasandusfond on igal aastal riigieelarves ette nähtud toetus nõrgema tulubaasiga kohalikele omavalitsustele. Tasandusfondi eesmärk on ühtlustada nende võimalusi avalike teenuste osutamisel. Tasandusfondi kaudu jaotatavate vahendite kasutamise üle otsustavad toetust saavad omavalitsused ise.
Erakonnakaaslasest peaminister Taavi Rõivas juba kiidab pressiteate vahendusel Aasa ettepanekuid. «Kindlasti tekitavad ettepanekud diskussiooni ja vajavad laiemat arutelu. Minister Aasa välja pakutud plaan aitab kaasa tugevamate omavalitsuste tekkele ja toetab haldusterritoriaalse reformi eesmärke,» lausus Rõivas.
«Reformi jõustumisel astume olulise sammu skandinaavialiku omavalitsusmudeli poole,» lisas peaminister.
Riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul tooksid muudatused kaasa suurimad muutused kohalike omavalitsuste rahastamises viimase kümne aasta jooksul. Muudatused rahastusmudelis saavad jõustuda alles pärast omavalitsuste ühendamist.