/nginx/o/2016/08/08/5703205t1h09c9.jpg)
Calais Prantsusmaa põhjakaldal on kõige lähemal asuv linn Inglismaale, mille kallas on vaid 34 kilomeetri kaugusel üle La Manche'i väina. Sellest väikesest linnast on saanud 2015. aastal alanud Euroopa pagulaskriisi tulipunkt, kirjutab rahvusvaheliste suhete magistrant Hanna-Kaisa Lepik.
Calais' «džungel» sai ajutiseks koduks ligi 10 000 inimesele, kes unistasid Suurbritanniasse minekust. Tihtipeale võis kuulda seal ka vägivaldsetest vahejuhtumitest, kus pagulased end agressiivselt Suurbritanniasse suunduvate veoautode peale sokutada üritasid. Näiteks loobiti liikluse pidurdamiseks igasugu asju teedele, et võita aega autode peale hüppamiseks.
Prantsusmaa 10-protsendine tööpuudus on Euroopa Liidu üks kõrgemaid, mistõttu on migrandid mõistnud, et neil on palju paremad võimalused Suurbritannias tööd leida. Lisaks sellele on migrantide teine keel peamiselt inglise keel ning paljude sugulased juba elavad seal. Kuigi ka Prantsusmaa on oluline sisserände sihtpunkt, on sealsed immigrandid pigem pärit Prantsusmaa endistest kolooniatest Põhja-Aafrikast.
Tõenäoliselt ajendab neid janu parema elu järele – sama põhjus, mis neid esiteks üldse Euroopasse tõi. Uskumus, et Suurbritannias ootavad neid piimajõed ja pudrumäed on ilmselge illusioon, sest ka seal valitseb tohutu bürokraatia ning normaalse töörutiinini jõudmine võtab aega. Samas on paljud nn džunglielanikud tunnistanud, et ei kavatsegi Suurbritannias asüüli taotleda, vaid üritavad kohe illegaalselt tööd leida.
Calais' küsimus on tekitanud ka vimma Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel. Calais' võimud on olnud pahased brittide peale, sest immigrandid on teadlikud, et mustal turul illegaalselt töötamine on Inglismaal palju kergem ning illegaalina vahelejäämine ebatõenäolisem.
Calais' linnapea Natacha Bouchart on öelnud, et kahe riigi vaheline piirikontroll tuleks nihutada teisele poole Inglise kanalit, sest praegu on kogu töökoorem jäetud prantslaste kanda. Märtsis ähvardas Prantsuse majandusminister britte, et Brexiti korral loobuvad prantslased piirikontrollist, mis päästaks valla Calais' laagrielanikud ning viiks «džungli» Inglismaale.
Suurbritannia on investeerinud üle 2 miljoni euro, et ehitada müür tõkestamaks immigrantide püüdlusi teisele poole väina jõuda. Loomulikult on mõistetav Suurbritannia soov oma piire illegaalse immigratsiooni eest kaitsta, kuid paratamatult kerkib mõte, kui väga need 2 miljonit eurot oleksid ravimite- ja söögipuuduses migrantidele abiks olnud. Evakueeritud džunglielanikega tehtud intervjuude põhjal ilmneb, et paljud neist ei ole nõus alla andma oma plaanist Suurbritanniasse jõuda. Ometi peaks 2 miljoni eurone müür olema tõestuseks, et Suurbritannia ei oota neid oma riiki.
Erinevad rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks UNICEF on öelnud, et laagri lammutamisel on laastav mõju sealsetele elanikele. Ühelt poolt röövitakse nende inimeste unistus elust Suurbritannias, kuid teisalt päästetakse nad ebainimlikest elutingimustest ning ohust tuleval talvel surnuks külmuda. Inimõiguslased on häälekalt kritiseerinud viletsaid eluolusid Calais's ning sealset ebaturvalist keskkonda eriti naistele ja lastele. Kõike seda arvesse võttes tundub Calais' džungli lammutamine ainuõige otsus nii kohalike Calais' elanike kui ka Calais' «džungli» asukate seisukohast.
Kuigi Prantsuse valitsust on kritiseeritud, et «džungli» lammutamise protsess oleks pidanud palju paremini organiseeritud olema, peab märkima, et pagulaskriis Euroopas sellistes mastaapides, nagu see alates 2015. aastast olnud on, on midagi, milleks Euroopa riigid ei ole valmis olnud.
Prantsusmaa parlamendisaadik Marion Maréchal-Le Pen paremäärmuslikust parteist Rahvarinne võrdles Calais' «džungli» immigrantide asustamist Prantsusmaa eri piirkondadesse «tolmu laialipuistamisega». Tuhandete inimelude võrdlemine tolmuga pahandas küll paljusid, kuid migrantide asustamine Prantsusmaa maapiirkondadesse võib tulevikus paremäärmuslastele edu tuua.
2015. aasta detsembris toimunud valimistel võitis Rahvarinde esinaine Marine Le Pen Nord-Pas de Calais-Picardie' regioonis rohkem kui 40 protsenti häältest, mille peale Calais tituleeriti kõige parempoolsemaks linnaks Prantsusmaal. On selge, et valijaid ajendas süvenev kriis Calais' džungli teemal. Immigratsiooniküsimust on valmis ära kasutama ka endine president Nicolas Sarkozy ja tema Vabariiklaste Partei, kes loodavad järgnevatel valimistel hääli püüda justnimelt immigratsioonivastase platvormiga.