Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/04/20/5284199t1ha38b.jpg)
/nginx/o/2016/10/30/6017825t1h4b7c.jpg)
Douglas Copelandi romaanis «JPod» programmeerivad firma otsustes pettunud mänguarendajad salaja arvutimängu sisse tapjaklouni Ronald McDonaldi. Kiirtoiduketi McDonald’s maskotilt laenatud nimega Ronald on eluheidik, kes töötab lastepidudel klounina, kuid murdub pideva alavääristamise tõttu ja hakkab klounikostüümi kandes sooritama jõhkraid mõrvu.
Ka kurikuulus tapjakloun John Wayne Gacy oli nooruses eluheidik. Lapsepõlves oli ta kannatanud ränga ahistamise all ning kehvad suhted alkohoolikust isaga jätsid mehe psüühikale raske jälje. Gacy, kes arvati kannatavat paranoilist skisofreeniat, lõi oma hirmude ja tungidega toime tulemiseks alter ego Kloun Pogo, kellena ta pidudel lapsi lõbustas.
Erinevalt teistest klounidest ei maalinud Gacy oma naerusuu nurki mitte ümaraks, vaid jättis need ähvardavalt teravaks – see on element, mida teised klounid vältisid, et lapsi mitte hirmutada.