Kuna tööõnnetused kaitseväes on kõigest mõne aastaga mitmekordistunud, on tööinspektsioon tegemas sihtkontrolli, et selgitada välja, kas ja mil määral on seal tööohutusnõuded täidetud.
Amet kontrollib tööõnnetuste arvu suure kasvu tõttu nõuete täitmist kaitseväes (1)
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
1. november 2016, 19:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu registreeriti Eestis kokku 4774 tööõnnetust, millest 655 leidis aset avaliku halduse ja riigikaitse sektoris, olles sellega konkurentsitult kõige suurema tööõnnetuste arvuga tegevusvaldkond Eestis. Neist enam kui pooletuhandest õnnetusest 80 olid rasked.
Võrreldes sektorit kõigi teistega, selgub, et 100 000 töötaja kohta toimub selles sektoris umbes 1500 tööõnnetust, mis on Eesti keskmisest kaks korda kõrgem. Seejuures on tööõnnetuste arv kaitseväes võrreldes viie aasta taguse ajaga pea kolmekordistunud.
«Õnnetusi on erinevaid, korvpallimängus ninaluu murrust õnnetu granaadiplahvatuseni harjutustel,» selgitas tööinspektsiooni meedianõunik Kristel Abel. Praktika näitab tema sõnul selgelt - hoolika juhendamise ja väljaõppega on võimalik tööõnnetusi ära hoida.
Ehkki tööinspektsioon ei saa tööõnnetusi väga detailselt kirjeldada, toob amet siiski kaks näidet. Näiteks põrkas mullu kaks soomukit kokku, kuna pimedast järsust kurvist libedaga välja sõites ei õnnestunud kokkupõrget vältida. Kannatanu viidi esmaabiks haiglasse.
Teine näide: töötaja laadis laskemoonakasti veokile. Ta hakkas auto kastist alla ronima mööda redelit, mis ei olnud auto kasti külge kinnitatud, mistõttu kukkus ta 1,5 meetri kõrguselt paremale käele. Auto oli pargitud lao ette, kus oli asfaltpinnas jääs, kusjuures, tervel laopinnal polnud tehtud libedatõrjet.
Tööõnnetuste märkimisväärne sagenemine on tööinspektsiooni nüüd tegudele sundinud – kolme nädala jooksul viivad ametnikud kaitseväes läbi sihtkontrolli. Töötervishoidu ja -ohutust ning töökeskkonda hinnatakse Kuperjanovi jalaväepataljonis, Scoutspataljonis ja Kalevi jalaväepataljonis.
Kaitseväe pressijaoskonna nooremleitnant Roland Murof ütles Postimehele, et tööinspektsioon on juba jõudnud käia Võrus Taara linnakus ning teine sihtkontroll toimub homme Paldiski linnakus.
Kas ja milliseid tähelepanekuid on praegu toimuva kontrolli käigus juba tehtud, tööinspektsioon enne kontrolli lõppu öelda ei taha. Küll aga öeldi kaitseväest, et esimese kontrolli raames leiti väiksemaid puuduseid ohutusalases dokumentatsioonis ja ühe töökoha ventilatsioonis. «Puuduste likvideerimisega tegeletakse,» kinnitas Murof.
Ühtlasi juhtis Murof tähelepanu asjaolule, et tööõnnetuste kasv on osaliselt tingitud metoodikast, kus alates 2014. aastast arvestatakse tööõnnetustena ka ajateenijate vigastusi. Sinna hulka kuuluvad lisaks väljaõppes tekkivatele vigastustele ka väeosas veedetud vabal ajal saadud sporditraumad.
«Peame arvestama ka, et kaitseväelase elukutse eeldab väga suures osas intensiivset füüsilist tegevust ning tekib erinevaid ohuolukordasid, kus kõiki riske välistada ei saa,» lisas ta.
Kaitseväes on ligi 3000 tegevväelast ja 3000 ajateenijat, kellel tuleb oma teenistusülesandeid täita väliõppustel, laskmistel ja sporti tehes. Murofi sõnul on kõikides väeosades olemas töökeskkonnaspetsialistid ja töökeskkonnavolinikud.
Samuti registreeritakse erinevad vigastused ja õnnetused, viiakse läbi tööõnnetuse uurimine vastavalt kehtivale korrale ning tõsisemate juhtumite puhul lisaks teenistuslik juurdlus. Vajadusel täiendatakse väljaõppe ohutuseeskirju ning ohutusjuhendeid.