Värske uuring maalib päästeameti hetkeseisust ja tuleviku väljavaadetest nukra pildi: kui rahastus jätkub senisel kujul, lööb kõikuma päästevõimekuse tagamine.
Uuring: päästeamet vajab järgmise kümne aasta jooksul juurde 150 miljonit eurot (2)
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
31. oktoober 2016, 15:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna tutvustatud uuringust selgus, et praeguse ja ka eeldatava tulevase rahastuse juures tekib päästeametil probleeme samal tasemel päästevõimekuse säilitamisega. Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu tunnistas, et halb seis neile tegelikult üllatusena ei tulnud. «Kuid sain kinnituse, et pikas perspektiivis pole päästeamet jätkusuutlik,» ütles ta.
Tasub märkida, et uuring hindas jätkusuutlikkust vaid finantsilisest aspektist. Tegemist on pikaajalise vaatega, hõlmates ühtekokku kümmet aasta. Analüüs näitas, et hinnanguline lisavajadus päästeameti seatud eesmärkide täitmiseks järgneva kümne aasta jooksul on 148,7 miljonit eurot.
Kui rahastus jääb senisele tasemele, võib see kaasa tuua mitmeid probleeme. «See tähendab Eesti elanike jaoks turvatunde vähenemist nendes piirkondades, kus komandod tuleb sulgeda. Samuti tähendab see teenuste olulist vähendamist,» nenditakse uuringu kokkuvõttes.
Rasked valikud
Näiteks oleks vaja tõsta päästjate palku, sest palgatase on üsna madal. Seda enam, et üle poole päästjatest on 40-59 aasta vanused, mistõttu tekitab muret kasvav pensionile minejate arv tulevikus. Näiteks 2017 ja 2021 aastate vahel jõuab pensioniikka 300 päästjat.
Teine murekoht on varad ja investeeringud. Päästeameti autosid ja muud varustust kasutatakse juba täna kauem, kui on nende hinnanguline kasulik eluiga. «See tähendab kontrollimatut riski, mis seab ohtu inimeste elu ja varad,» seisab uuringus. Juba peatselt on vaja välja vahetada 52 miljoni euro väärtuses päästetehnikat, kuid täna on olemas kate vaid poole ulatuses.
PÄÄSTEAMET
- Päästeametis töötab kokku 2189 inimest, neist 1706 on päästjad. Kokku on perioodil 2012-2016 komandodevälisel tasandil koondatud iga neljas ametikoht.
- Eestis on kokku 72 riikliku komandot, neist 66 on elupäästevõimekusega. Keskmisest komandos töötab 24 inimest, kellel on kasutada 3,3 masinat ja nad teevad aastas 432 väljasõitu. Ühe komando keskmine kulu oli mullu 557 294 eurot.
- Päästeameti keskmine kogupalk oli mullu 983 eurot kuus ja päästjate keskmine palk kuus 871 eurot.
- Päästeameti eelarve käesoleval aastal on veidi alla 60 miljoni euro.
Ehk siis - laias laastus on edasiminekul kaks valikut ning kumbki neist ei saa olema mustvalge ega lihtne. Nii tõdesid nii päästeameti peadirektor Kuno Tammearu kui siseminister Hanno Pevkur.
Esimene valik näeb ette oluliselt suuremat rahastust, mis annaks valitsusele väga raske ülesande leida riigieelarves kohti, kust saaks raha päästeametile suunata. Teine valik oleks tegevuse märkimisväärne vähendaminee. See aga tähendaks näiteks komandode sulgemist ja päästjate koondamist või päästetehnika kasutusea pikendamist.
Päästeameti peadirektor toonitas, et ohutuses järeleandmisi teha ei saa - päästjatel peab olema kvaliteetne varustus. Paraku aga on päästevarustus väga kallis, näiteks maksab üks päästeauto 560 000 eurot. Üks sündmusele väljasõit võib mõnes kohas maksta mitu tuhat eurot.
Ka peab näiteks iga mõne aasta tagant välja vahetama päästjate kiivrid, sest neid lihtsalt ei tohi teatud aja möödudes enam kasutada. «Ja tutimütsiga tulle ikka minna ei saa,» sõnas Tammearu.
Tänane rahastus = agressiivne kokkuhoid
Selleks, et täiendava raha vajadus välja selgitada, võrreldi erinevaid stsenaariumeid. Nende loomisel analüüsiti erinevate ressursside (töötajate koondamine, päästeautode jm varustuse arvu vähendamine, tehnika kasutusea pikendamine) vähendamise mõju päästeameti kuludele.
Jätkusuutlik - personalikulude kasvavad Eesti keskmise palga kasvuga võrdväärses tempos ja tehnika vahetatakse välja normaaltsüklis
Mõõduka kokkuhoiu stsenaarium - päästjate ja päästesõidukite arvu vähendati 5 protsenti, varade kasutusiga pikendati 10 protsendi võrra ning töötajate palgakasv on võrdne Eesti keskmisega
Tugeva kokkuhoiu stsenaarium- päästjate ja päästesõidukite arvu vähendati 10 protsenti, varade kasutusaega pikendati 25 protsendi võrra ning töötajate palgakasv on võrdne Eesti keskmisega
Agressiivse kokkuhoiu stsenaarium - päästjate arvu vähendati 30 protsenti, päästesõidukite arvu 25 protsenti, varade kasutusaega pikendati 50 protsendi võrra ning töötajate palgakasv on võrdne Eesti keskmisega.
Nagu tabelist näha, on vaid kolmanda stsenaariumi laadse lahenduse rakendamisel võimalik tegutseda tänase rahastamise taseme juures. See aga tähendaks laialdast komandode sulgemist.
Selleks, et päästeamet tegutseks jätkusuutlikult, kasvaks iga aastaga puudujääk märkimisväärseks ning aastaks 2016 olekski see ligi 150 miljonit eurot.
Siseminister Pevkur tõdes, et siiani on päästeamet leidnud sisemisi võimalusi kulude kokkuhoiuks ja efektiivsemaks tegutsemiseks, kuid praeguseks hetkeks on need võimalused ammendumas.
«Me seisame valikute ees, mida pikalt edasi lükata ei ole võimalik – peame ära otsustama, milliseid ümberkorraldusi tuleb teha, et Eesti inimesed ka kümne aasta pärast ennast turvaliselt tunneksid ja õnnetuse korral abi nendeni jõuaks,» lisas ta.
Ministri sõnul võetakse uuringus välja toodud võimalikud alternatiivid aluseks, et erinevate osapooltega arutada, millise pääste- ja rahastusmudeliga edasi minna. Ta avaldas lootust, et täna avaldatud uuring paneb aluse arutelule selle üle, millist päästeteenust Eesti tulevikus vajab ja millist endale lubada saab.