Savisaar jagab riigiprokuratuurist lekkinud kirjavahetust
Lisatud prokuratuuri selgitus!

Keskerakonna sünnipäev Väike-Maarjas. Fotol Edgar Savisaar.

FOTO: Kasper Mäe / Virumaa Teataja

Edgar Savisaar jagab oma Facebooki lehel juhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse ja riigiprokurör Laura Vaigu omavahelist kirjavahetust, mis saadeti kogemata altkäemaksu võtmises kahtlustatava Savisaare kaitsjatele.

Lekkinud kirjavahetus puudutab seda, kas nõustuda Savisaare kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääsi taotlusega. Nääsi sõnul lähtus riigiprokuratuur asjasse mittepuutuvatest asjaoludest, kui jättis rahuldamata tema taotluse pikendada kohtueelses menetluses koostatud toimikuga tutvumise tähtaega.

Steven-Hristo Evestus kirjutab meilivahetuses Laura Vaigule jt: «Jätame pikendamise rahuldamata, eriti kui E. Savisaar tuuseldab mööda linnavalitsust ja Venemaad.»

Riigiprokuratuuri kinnitusel ei saa lekkinud kirjavahetust käsitleda prokuratuuri vastusena Nääsi taotlusele. Kuigi nii serveerib seda oma Facebooki kontol Edgar Savisaar ise.

«Savisaare Facebooki kontol viidatud meilivahetus ei ole käsitletav ametliku vastusena kaitsjale,» selgitas riigiprokuratuuri avalike suhete osakonna juhataja Kristina Kostina, kelle sõnul on menetlusotsus lisatud kirjavahetusele manusena.

«Kuna kriminaalasja menetlemisega on seotud mitu prokuröri, siis eelneb otsuse vastuvõtmisele arvamuste andmine,» selgitas Kostina. «Savisaare Facebooki kontol on tähelepanu juhitud kooskõlastusringis avaldatud arvamusele. Menetlusotsus tähtaja osalise pikendamise kohta on aga prokuratuuri koostatud ametlik vastus, mis ei jäta tõlgendamisruumi.»

«Jätame pikendamise rahuldamata, eriti kui E. Savisaar tuuseldab mööda linnavalitsust ja Venemaad.»

Savisaar kirjutab:

«Kaks ei jää kolmandata…

Öeldakse ka, et kolm on kohtu seadus. Igal juhul on riigiprokuratuuri senini kahest juhtumist koosnenud eksimuste rida saanud täiendust kolmanda näol. Aga alustuseks meenutagem.

Sügis 2015, esimene eksimus. Kriminaalasja esimestel avalikel päevadel saadeti prokuratuurist minu kaitsjale majasiseseks kasutamiseks mõeldud dokument. Sealt nähtusid prokuröride tähelepanekud kahtlustuste nõrkadest kohtadest. Kaitsjad annavad materjali ajakirjanikele, süüdistajatel on piinlik, vabandatakse.

Kevad/suvi 2016, teine eksimus. Minu kaitsja palus tagastada mulle kuuluv videovalveseadme kõvaketas, millele on talletatud Hundisilma läbiotsimise päev. Uurija ja riigiprokurörid keelduvad, kuna nad tahavad enne kustutada läbiotsimist kajastava videomaterjali. Ekslikult märgitakse vastavasse määrusesse, et läbiotsimine toimus 22.09.2016 ehk aasta hiljem, kui see tegelikult aset leidis. Kuna selle päeva kohta kõvakettal mingit salvestust ei olnud, kohustas kohus kõvaketta tagasi andma. Kogu lugu on algusest peale avalik, süüdistajatel on piinlik, vabandatakse.

Sügis 2016, aeg on käes kolmandaks eksimuseks. 17.10.2016 saab minu kaitsja riigiprokuratuurilt järjekordsed toimikud, sel korral siis seoses teavituskampaania looga. Kokku on materjali 21 köite jagu (u 5000 lk). Riigiprokuratuur annab kaitsjatele tutvumiseks aega 14 päeva. Kuna materjal on mahukas ja kaitsjal tuleb kaasata ka omapoolsed eksperdid (hindamaks riigiprokuratuuri tellitud väliseksperdi hinnangute adekvaatsust), palub kaitsja pikendada materjaliga tutvumise aega kuni 01.12.2016. Vastusena saab kaitsja määruse, millega antakse nädala jagu aega juurde. Ühegi sõnaga ei peatuta määruses aga vajadusel töötada omapoolsete ekspertidega. Tähtaeg määrati ja nii on. Siinkohal võiks ju spekuleerida ebaõiglasest menetlusest ja kallutatud riigiprokuröridest, aga sel korral pole spekulatsioone vaja. On tõendid ja on faktid.

Nimelt edastati riigiprokuratuurist ühes määrusega minu kaitsjale ekslikult ka riigiprokuröride omavaheline kirjavahetus. Seda saate kõik vaadata ja lugeda lisatud piltidelt.

Sellest kirjavahetusest nähtub, millest siis tegelikult ikkagi riigiprokuratuuris lähtutakse, kui Edgar Savisaare kaitsja taotlusi läbi vaadatakse. Riigiprokurör Evestuse sõnakasutus mind iseloomustades on juhanpartsilik või siimraielik, mis on lihtsalt kohatu ühele kõrgele riigiametnikule. Oluline on aga, et kaalumisel ei ole seaduses toodud asjaolud, vaid see, kus ma olen oma ratastooliga «tuuseldanud». Ma tuletan siinkohal kõigile, sh riigiprokurör Evestusele, meelde, et mul ei ole keelatud käia ei Tallinna linnavalitsuse ruumides ega ka Venemaal. Linnavalitsuses käisin, kuna tundsin sellest puudust. Venemaal käisin aga otsimas lahendust jala kaotusega kaasnevatele n-ö fantoomkülmetusele.

Muide, see ei ole esimene kord, kui prokuratuur on selles kriminaalasjas lähtunud enda huvidest, mitte seadusest. Ka viidatud kõvaketta loos toodi kõvaketta tagastamisest keeldumisel põhjusena asjaolu, et videolindile olevat sattunud uurijate näod, mis olid uurija ja riigiprokuröride hinnangul riigisaladuseks. Seda hoolimata sellest, et neid nägusid nägin mina, minu kaitsjad ja minu autojuht ning meedia vahendusel kogu Eesti rahvas pealekauba. Kui esitasin selle peale kuriteokaebuse, sest järelikult avaldati ju nii toimides riigisaladus, teatati mulle riigiprokuratuurist, enam nad seda teavet riigisaladuseks ei pea ja uurimist pole vaja alustada.

Ma olen algusest peale teadnud, et see menetlus ei ole olnud aus. Täna saavad kõik ise otsustada, kas seadustele vilistatakse seetõttu, et seadusi ei tunta või seetõttu, et neid ei tahetagi täita.

On aeg taanduda, riigiprokurör Evestus?»

Riigiprokuratuurist lekkinud kirjavahetus. / Kuvatõmmis

Suurema vaate saamiseks kliki kujutisel.

Savisaare kaitsja Oliver Nääsi sõnul tundub talle, et taotluse läbivaatamisel on riigiprokuratuur lähtunud seadusevälistest asjaoludest. «Antud taotluse puhul peaks omama tähtsust see, kas toimiku läbivaatamiseks on piisavalt aega, et kaitsja saaks kõik vajalikud toimingud ära teha, mitte see, kus keegi käib ja mida teeb,» ütles Nääs BNSile.

Samas tõdes Nääs, et prokuratuuri määrust tal vaidlustada pole võimalik. Küll aga kinnitas kaitsja, et kohtueelne menetlus pole siiski lõppenud. Tähtaeg taotlusi esitada on alles järgmise nädala esmaspäeval ning see, kui kaua kohtueelne menetlus veel kestab, sõltub sellest, kas ja milliseid taotlusi kaitsjad esitavad ning mida neile vastatakse.

Tagasi üles