Põhjala lahingugrupi ülem andis Eesti valmidusüksustele kõrge hinnangu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kaitseväelased lahinglaskmistel..

FOTO: Toomas Huik.

Täna Eestit külastanud Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi ülem Rootsi brigaadikindral Stefan Andersson andis Eesti valmidusüksusele kõrge hinnangu.

«Kui Euroopa Liit otsustab Põhjala lahingugrupi konfliktipiirkonda saata, on Eesti üksused selleks kindlalt valmis,» ütles brigaadikindral Andresson.

«Eesti on hästi treenitud, professionaalne ja usaldusväärne meeskonnaliige, ilma Eesti sõduriteta ei saaks lahingrupp operatsioonile minna,» ütles brigaadikindral Andersson, kes tutvus täna 1. jalaväebrigaadi ja Scoutspataljoniga Paldiskis ning külastas kaitseväe peastaapi.

Eesti kaitsevägi panustab Põhjala lahingugruppi 51-liikmelise meeskonnaga, mille moodustavad Scoutspataljoni staabikaitserühm, rahvuslik toetuselement oma üksuste toetamiseks (NSE), liikumise ja transpordi koordinatsiooni meeskond (MOVCON), sõjaväepolitsei uurija ja staabiohvitserid.

Lahingugrupi ülema sõnul kasutab Eesti kaitsevägi oma ressursse hästi erinevatele missioonidele panustades ning kiitis missioonikogemusega sõdureid ning nende pühendumust. «Eesti sõduritega kohtumine meenutas mulle, miks ma kunagi sõjaväelase elukutse valisin,» ütles Andersson.

Põhjala lahingugruppi kuuluvad Rootsi, Soome, Norra, Iirimaa ja Eesti. Lahingugrupi juhtriigiks ja suurimaks panustajaks on Rootsi. Lahingugrupp on reageerimisvalmiduses selle aasta 1. jaanuarist 30. juunini. Oma visiidi käigus külastab brigaadikindral Andersson kõigi liikmesriikide valmidusüksusi.

Põhjala lahingugrupp on üks kaheksateistkümnest Euroopa Liidu sõjalise kaitsevõime väljaarendamise raames loodavast lahingugrupist. Euroopa Liidu lahingugruppide loomist alustati 2000. aastal, operatsiooniline valmisolek saavutati 2007. aastal.

Euroopa Liidu lahingugrupid on umbes 1500-liikmelised kiirreageerimisjõudude taktikalised üksused, mis peavad kuni 15 päeva jooksul olema valmis suunduma Brüsselist kuni 6000 kilomeetri kaugusel asuvatesse kriisikolletesse. Korraga hoitakse reageerimisvalmiduses kahte lahingugruppi.

Lahingugrupp peab olema võimeline opereerima konfliktipiirkonnas kuni neli kuud. EL lahingugruppe võidakse kasutada Euroopa Nõukogu otsuse alusel eelväena platsdarmi loomiseks suurematele ÜRO või EL operatsioonidele või siis olukorras, kus kriisi süvenedes oleks vaja ÜRO jõude toetada.

Eesti on varem panustanud Põhjala lahingugruppi 2008. aastal staabikaitserühma, sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskonna ja staabiohvitseridega.

Tagasi üles