Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus

Sel nädalal jagavad valimistava rikkuja tiitlit kõik erakonnad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Teelemari Loonet
Copy
Valimiskast.
Valimiskast. Foto: Silje Annuk.

Sel nädalal hindasid valimistava valvurid vastavust hea valimistava põhimõttele, et kampaania keskendub sisulistele küsimustele.

Kuigi varasemate aastatega võrreldes peeti tänavust kampaaniat sisukamaks, leiti enim probleeme olevat lubaduste maksumuse ja plaanitava rahaallika väljatoomisega.

Kokku 11 punktist koosnevas heas valimistavas (www.ngo.ee/valimised) keskendub kampaaniate sisukusele viis punkti. Hindajad reastasid need selle järgi, millistega neist on tänavu enim probleeme olnud.

Hindamises osalesid vabaühenduste liidu EMSL eest veetava valimistava vabatahtlikud valvurid Agu Uudelepp, Ivi Proos, Juhan Kivirähk, Liisa Sveningsson Past, Mari-Liis Jakobson, Sergei Metlev ja Sulev Valner.

1. koht (ehk enim probleemne): rahaliselt hinnatava valimislubaduse puhul tuuakse välja nende maksumus ja rahastamisallikas

Kui rahandusministeerium avaldas oma arvutused, kui palju erinevate valimislubaduste elluviimine maksma läheks, süüdistasid mitmed erakonnad neid poliitilises kallutatuses, olles samas väga kitsid oma arvutusi välja tooma. Nii on valijal raske hinnata, mis lubadustega kaasneda võib. Valimistava valvurite hinnangul näitab see, et ka erakonnad ise ei võta oma programme väga tõsiselt, teades, et suuremat osa neist nagunii ellu ei viida ja seepärast ei taheta aega kulutada ka põhjalikumale analüüsile.

2. koht: valimiskampaania teemaderingi määrab ühiskondlik olulisus, mitte lihtsus ja atraktiivsus

Kuigi kampaania põhifookuse on paika pannud majandusolukord ning ühelgi nimekirjal pole võimalik pääseda rääkimast oma plaanidest majanduskasvu hoogustamisel ja tööpuuduse vähendamisel, napib sotsioloog Juhan Kivirähki sõnul ka selleteemalistes lubadustes läbimõeldust ja seostatust.

«Vist oleks igale erakonnale vaja oma «Praxist», kes neile valimise eel selle töö ära teeksid,» ütles ta. «Praegu võib aga pea igast Praxise analüüsist lugeda, kuidas iga erakond keskendub ühele väikesele osale kogu probleemist, jättes muud seosed tähelepanuta.»

Selle teema näidetena toodi välja ka avaldused stiilis «välistame koostöö Savisaarega», mis küll pakuvad kõneainest, ent ei keskendu sisulistele plaanidele.

3. koht: hoidutakse valijate hirmutamisest ja äraostmisest ning rahvusliku, sotsiaalse, rassilise või muu grupikuuluvuse kaudu vastuseisu õhutamisest.

Valijate hirmutamine Savisaare võimuletulekuga on saanud Eesti valimiskampaaniate

halvaks traditsiooniks, ütles sotsioloog Ivi Proos. Juhan Kivirähk lisas, et sarnaseks näiteks on ka konkurentide poolt Keskerakonna kõrge toetuse esitamine mitte-eestlaste hulgas, just nagu oleksid mitte-eestlastest valijad alaväärtuslikumad. Veel ühe näitena nimetati Reformierakonna telereklaami, kus remonditöökoja ülem räägib alluvale, et valitsuse vahetumise korral jäävad nad töötuks. Samuti märgiti vastandumist ja vaenamist paljude väikeerakondade ja üksikkandidaatide retoorikas.

Valijate äraostmise näidetena toodi välja linna raha eest tehtavaid üritusi Tallinnas – liuväljade avamised, tervisepäevad, teatrikülastused, aga ka «Tallinn aitab» programmi või vene kiriku ehitamise sidumist valimiskampaaniaga.

Äraostmise püüdele sarnaneb ka lihtsustav lähenemine, kus erakonnad pakuvad valijatele üksteise võidu «anname sulle rohkem raha» stiilis lubadusi, rääkimata sama avatult nende maksumusest ja rahastamisallikast.

4. koht: valimislubadused on seotud valitava esinduskogu pädevusega, keskenduvad

enam plaanitavale poliitikale, mitte mõne konkreetse isiku või grupi headele või halbadele omadustele.

Valimislubaduste seotus valitava kogu pädevusega oli üheks peamiseks probleemiks

europarlamendi valimiste ajal, kuid tänavuses kampaanias on olukord valvurite hinnangul parem. Siiski nimetati ka siin Keskerakonna taktikat, kus räägitakse asjadest, mida nad valijate heaks pealinnas teevad, luues muljet, nagu oleks nende jätkamiseks vaja munitsipaalpoliitikuid riigikokku valida.

Üksikute näidetena toodi välja ka IRLi kandidaadi lubadus Viimsi suusaradadest või SDE kandidaadi oma Pirita planeeringutest. Samuti märgiti, et poliitikate asemel räägitakse palju Savisaare või Ansipi isikutest ning valimisretoorikas rõhutatakse omadusi nagu «uus algus» või «võid kindel olla», mis müstifitseerivad poliitikat, mitte ei anna teada plaanidest.

5. koht: valimisreklaamile eelistatakse kampaanias kohtumisi valijatega, väitlusi, artikleid ja vestlussaateid

Siin toodi esile, et majandusliku paratamatusena saavad erakonnad seekord lubada endale vähem reklaame ning peavad rohkem rõhuma odavamatele võimalustele, mis võimaldavad samas paremat dialoogi. Siiski on valimisdebatid valvurite hinnangul esile toonud kandidaatide kehvad väitlusoskused ning vähese suutlikkuse oma seisukohti argumenteeritult esitada ja kaitsta.

Täpsustuseks eelmiste nädalate «autahvlitele» on Tallinna ajaleht Kesklinna Sõnumid

öelnud, et erinevalt ajalehest Pealinn ei avaldanud nemad Edgari kohviku reklaami tasuta, vaid esitasid selle eest arve Keskerakonnale, seega pole ses osas põhjust ette heita hea valimistava vastu eksimist. 2. veebruari «autahvlile» hääletatud Kaarel Tarand teatas, et alates 4. veebruarist pole tema enam Sirbis kirjutanud.

Järgmine edetabel avaldatakse 23. veebruaril. Tähelepanekuid hea valimistava vastu eksimisest või ka silmapaistvalt heast järgimisest ootab EMSL aadressil info@ngo.ee.

Tagasi üles