P, 25.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kaljulaid selgitas oma suhet kirikuga

Liis Velsker
Kaljulaid selgitas oma suhet kirikuga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 10
President Kersti Kaljulaid riigivisiidil Lätis. Pildil koos Läti vabariigi presidendi Raimonds Vējonisega.
President Kersti Kaljulaid riigivisiidil Lätis. Pildil koos Läti vabariigi presidendi Raimonds Vējonisega. Foto: Sander Ilvest

President Kersti Kaljulaid selgitas oma sotsiaalmeedia kontol suhet kirikuga, pärast seda, kui ta esimese Eesti riigipeana otsustas ametisse nimetamise päeval tänujumalateenistusel mitte osaleda.

«Ma austan inimeste usuvabadust. Ma pean lugu tööst, mida kogudused teevad ühiskonna nõrgemate abistamiseks. Ja ma austan inimeste soovi ja traditsiooni kaasata kirikut oma igapäevastesse tegemistesse. Kui mind kutsutakse kirikusse pulma või matusele, sest korraldajad on nii soovinud, siis loomulikult ma lähen. Kui Tori Püha Jüri kirikus mälestatakse veteranipäeval Eesti eest langenud sõjamehi, siis ma lähen sinna. Koos oma kontrollikoja kolleegidega kohtusime mõned aastat tagasi ka paavstiga ning sel kohtumisel järgisime kõiki kiriku tavasid. Sest mind kutsuti ja nii on kombeks,» kirjutas riigipea.

Kaljulaid jätkas: «Kuid riiklike tähtpäevade, samuti kiriklike pühade puhul kirikus käimine ei oleks siiras olukorras, kus kirikuskäik pole olnud minu jaoks varem nende tähtpäevade osa. Mul ei ole midagi ühegi Eestis tegutseva kiriku vastu, minu lähedaste hulgas leidub ka näiteks Jaani koguduse liikmeid. See on nende inimeste vaba valik ja see ei ole kunagi tekitanud meie peres mingeid pingeid ega vaidlusi. Nii me austamegi ka pereringis üksteise vabadust uskuda seda, mis on igaühele oluline. Me otsime tröösti sealt, kust me seda leiame. Kes kirikust, kes mere äärest, kes metsast. See on igaühe vabadus. Ja seda pean ma kõige olulisemaks.»

Postimees kirjutas nädala algul, et president Kersti Kaljulaid on esimene Eesti riigipea, kes keeldus oma ametisse nimetamise päeval tema auks korraldatavast tänujumalateenistusest.

President Arnold Rüütel osales tänujumalateenistusel oma ametisse vannutamise päeval 2001. aasta 8. oktoobril Tallinna toomkirikus. 2006. aasta 9. oktoobril tegi Kaarli kirikus sama president Toomas Hendrik Ilves. EELK peapiiskopi Urmas Viilma sõnul ütles Kaljulaid sel korral pakkumisele ei.

Märksõnad
Tagasi üles