Taarausulised tervitavad Kaljulaidi otsust mitte minna kirikusse

Kersti Kaljulaid

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda tervitas president Kersti Kaljulaidi otsust loobuda osalemast enda ametissenimetamise puhul korraldatud tänujumalateenistusel.

«Maavalla Koja juhatus peab õigeks Eesti Vabariigi presidendi lähenemist usuvabaduse küsimusele, kui ta loobus luterlikust tänujumalateenistusest,» teatas koda reedel oma pressiteates.

President Kaljulaid põhjendas reedel oma otsust mitte osaleda tema ametisse astumise puhul korraldatud tänujumalateenistusel sellega, et kirikus käimine sellisel puhul ei oleks tema poolt siiras.

«[Kuid] riiklike tähtpäevade, samuti kiriklike pühade puhul kirikus käimine ei oleks siiras olukorras, kus kirikuskäik pole olnud minu jaoks varem nende tähtpäevade osa,» kirjutas Kaljulaid reedel sotsiaalmeedias.

«[Riigipea kirikuskäimise] kombe algatamisel Põhjamaade eeskujul eirati olulist erinevust meie õiguskorras. Nimelt on Põhjamaades tõepoolest olemas või vähemalt oli tava tekkimise ajal riigikirik. Eesti põhiseaduse paragrahv 40 aga väidab kindlalt: «Riigikirikut ei ole»,» märgib Maavalla koja juhatuse kirjutaja Andres Heinapuu oma pressiteates.

«Ka Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul oleks aeg põhiseadust järgima hakata ning loobuda riigikiriku mängimisest. Rootsi luteri kirik näiteks ei ole riigikirik juba alates 2000. aastast,» lisab Heinapuu.

Kaljulaid loobus esimese Eesti riigipeana oma ametisse nimetamise päeval tema auks korraldatavast tänujumalateenistusest.

President Arnold Rüütel osales tänujumalateenistusel oma ametisse vannutamise päeval 2001. aasta 8. oktoobril Tallinna toomkirikus. 2006. aasta 9. oktoobril tegi Kaarli kirikus sama president Toomas Hendrik Ilves. Eesti Evangeelse Luteri Kiriku (EELK) peapiiskopi Urmas Viilma sõnul ütles Kaljulaid sel korral pakkumisele ei.

Presidendi avalike suhete nõuniku Taavi Linnamäe sõnul on suhe religiooniga ja ka selle suhte intensiivsus iga inimese jaoks midagi väga isiklikku. «Ma hindan väga seda tööd, mida erinevate kirikud ja kogudused kogukondadega teevad, ning rolli, mida nad kogukonna ja oma liikmete elus mängivad. Meil on ka ühiseid teemasid, mida arutada, ning kindlasti leiame selle vormi, kuidas koostööd teha,» ütles ta 2. novembril Postimehele.

Kas ja kuidas president Kaljulaid vabariigi aastapäeva ja jõulude tähistamisel kirikut kaasab, pole presidendi kantselei teatel veel selge, sest nende tegevuste planeerimine alles käib.

Tagasi üles