Presidendi kirikus käimise traditsioone asus muutma juba Ilves

President Toomas Hendrik Ilves ja Ieva Ilves Halliste kirikus jõulujumalateenistusel.

FOTO: Aldo Luud/Õhtuleht

Uus president Kersti Kaljulaid pidi avalikkusele jagama selgitusi, miks ta oma ametisse vannutamise päeval kirikusse minemisele ära ütles. Tartu Ülikooli kirikuloo teader Priit Rohtmets tõdes, et seniseid traditsioone asus tegelikult muutma juba eelmine president Toomas Hendrik Ilves oma ametiaja jooksul.

Erinevalt eelkäijatest Merist, Rüütlist ja Ilvesest keeldus president Kersti Kaljulaid oma ametisse nimetamise päeval tema auks korraldatavast tänujumalateenistusest.

Kirikuloo teadur Priit Rohtmets rääkis, et tegelikult ei toimunud ka 1938. aasta aprillis, kui ametisse astus president Konstantin Päts, tema ametisse nimetamise päeval jumalateenistust. Nii nagu Kaljulaid nüüd, siirdus ka tema pärast vande andmist Kadriorgu, et seal vastu võtta külalisi. Küll aga võttis president Päts osa kiriklike tähtpäevade tähistamisest.

President Lennart Meri pani aga Rohtmetsa selgitusel alguse teistsugusele traditsioonile. «Nii nagu Eesti riik ja rahvas olid pääsenud Nõukogu okupatsioonist, oli kirik Eesti vabanemisega getost väljunud. Nõukogudeaegsed repressioonid, 1980. aastate lõpus alanud Vabadussõja ausammaste pühitsemised, kirikute vaimulikkonna osalemine laulvas revolutsioonis ja inimeste massiline siirdumine kirikutesse kujundasid Meri otsuse tausta,» ütles Rohtmets.

«Ehkki Ilvese ametisse astumise järel toimus jumalateenistus, asus ta tähtpäevade tähistamise suhtes seniseid traditsioone kohe muutma. Nii nagu vabariigi aastapäeva kontsert ja vastuvõtt eemaldusid Tallinnast, liikus ka jumalateenistus Tallinnast Mulgimaale. Varem oli president tavaliselt ikka mõnes Tallinna kirikus käinud. Kadusid ka telekaamerad ja presidendi usust sai tema isiklik asi.»

Kirikuloolase sõnul võttis Meri kristlikku kirikut kui institutsiooni ja nägi ka presidendi puhul eeskätt selle institutsiooni olulisust. «Küllap ei tajunud ta enda südametunnistuse ja kirikuskäimise vahel suurt konflikti, ehkki seda on kõrvaltvaatajal raske öelda. Igal juhul oli uue traditsiooni juurutamine Meri viis öelda, et kirikud ja selle liikmeskond kuuluvad nüüd taas täieõiguslikena ühiskonda. Tal oli õigus – kirikud ongi osa meie ühiskonnast, kellega riik on praegu mitmetes küsimustes partner,» märkis Rohtmets.

Rohtmets nentis, et kuigi president Kaljulaidi otsus president Meri traditsiooni muuta on küll esmakordne, on teiste tähtpäevade puhul president Ilves talle tegelikult juba tee ette näidanud.

«Ehkki Ilvese ametisse astumise järel toimus jumalateenistus, asus ta tähtpäevade tähistamise suhtes seniseid traditsioone kohe muutma. Nii nagu vabariigi aastapäeva kontsert ja vastuvõtt eemaldusid Tallinnast, liikus ka jumalateenistus Tallinnast Mulgimaale. Varem oli president tavaliselt ikka mõnes Tallinna kirikus käinud. Kadusid ka telekaamerad ja presidendi usust sai tema isiklik asi. Varsti ei jõudnud Ilves enam üldse kirikusse, ei jõulude ega vabariigi aastapäeva ajal. Samas isiklikumat laadi talitus, ehk abielu sõlmimine toimus siiski kirikus,» rääkis Rohtmets.

Seda, et usk on isiklik asi, rõhutab ka Kaljulaid. «Presidendil on täielik õigus sellisel seisukohal olla, nii nagu tal on ka õigus öelda, et ei riiklikel ega kiriklikel tähtpäevadel ta kirikusse oma jalga ei tõsta. Ainsaks probleemiks näib siin olevat see, et kui president toob oma seisukohti esitades näite, et külastas kontrollikoja liikmena kutse peale paavsti ja järgis kohtumisel kiriklikke tavasid, siis tegelikult samasuguse kutse esitas talle ju ka peapiiskop Urmas Viilma. Austust ja soovi austust näidata, aga mitte tingimata presidendi oma usu tunnistamist, ootas presidendilt ilmselt temagi,» möönis Rohtmets.

Kirikuloolane tõdeb, et kuigi Eestis pole riigikirikut, ei tähenda see sugugi seda, et riik ja kirikud oleksid lahutatud. «Seda sorti traditsioon, nagu näiteks Prantsusmaal, kus religioon on avalikust ruumist suuresti tõrjutud ja rõhutatakse riigi ilmalikkust, pole Eesti Vabariigis tavaks olnud. See ei tähenda loomulikult seda, et asi ei võiks selles suunas areneda, aga seni on riigijuhtide osalemine jumalateenistustel lähtunud valdavalt sisse juurdunud tavadest, ehkki tõsi, juba president Ilvese ametiajal võis siin täheldada teatud muutust,» möönis ta.

Usk muutus isiklikuks

Presidendi kantselei selgitusel saab kokkuvõtvalt öelda, et president Ilves osales aastatel 2006–2016 iseseisvumispäeva jumalateenistustel 24. veebruaril ja võidupüha jumalateenistustel 23. juunil, samuti jõululaupäevasel jumalateenistusel Halliste kirikus.

Kirikus käis Ilves ka välismissioonidel langenud sõdurite ja ametikohustuste täitmisel langenud politseinike ning päästjate mälestusteenistustel jms.

Kümne aasta jooksul ei käinud Ilves 24. veebruaril kirikus ainult ühe korra – see juhtus mullu, mil president enda sõnul iseseisvumispäeva jumalateenistusel osaleda ei saanud.

  • 24.02.2007 käis president Ilves jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus
  • 24.02.2008 käis president Ilves jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus
  • 24.02.2009 käis president Ilves jumalateenistusel Narva Aleksandri kirikus
  • 24.02.2010 käis president Ilves jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus
  • 24.02.2011 käis president Ilves jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus
  • 24.02.2012 käis president Ilves jumalateenistusel Tartu Jaani kirikus
  • 24.02.2013 käis president Ilves jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus
  • 24.02.2014 käis president Ilves jumalateenistusel Pärnus Eliisabeti kirikus
  • 24.02.2016 käis president Ilves jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus

Noppeid sellest, millistes kirikutes Ilves võidupüha jumalateenistustel käis:

  • 23. juuni 2007 Võidupüha jumalateenistus Raplas
  • 23. juuni 2009 Võidupüha Jõgeval, jumalateenistus Laiuse kirikus
  • 23. juuni 2010 Jumalateenistus EELK Viljandi Jaani kirikus
  • 23. juuni 2011 Võidupüha oikumeeniline jumalateenistus Tartu Jaani kirikus
  • 23. juuni 2012 Võidupüha tähistamisel Pärnus, oikumeeniline jumalateenistus Eliisabeti kirikus
  • 23. juuni 2013 Võidupüha Haapsalus, jumalateenistus Toomakirikus

Muid sündmusi, kus Ilves presidendina kirikus käis:

  • 9. oktoober 2006 presidentide vahetumise tseremoonia, tänujumalateenistus Kaarli kirikus
  • 4. mai 2007 Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna Katedraali pühitsemine
  • 21. detsember 2008 Juudi kogukonna, uue sünagoogi külastus (Tallinnas)
  • 5. juuni 2009 Eesti lipu 125. sünnipäeva tähistamine Otepää kirikus
  • 23. aprill 2009 Jüripäeva tähistamine Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris
  • 13. märts 2010 Soome Talvesõja lõppemise 70. aastapäeva mälestusteenistus Rootsi Mihkli kirikus
  • 11. september 2011 mälestuskontsert 11. septembri 10. aastapäeva puhul Niguliste kirikus
  • 12. november 2011 Läti kodanikest Eesti Vabadusristi kavaleride mälestustahvli pühitsemine Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris
  • 23. aprill 2011 Jüripäeva jumalateenistusel Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris
  • 24. veebruar 2012 jumalateenistus Tartu Jaani kirikus

Jõulude ajal käis president Ilves Halliste kirikus jõululaupäevasel jumalateenistusel.

Tagasi üles